pühapäev, 24. juuni 2012

Manoa fall ja muud šefid kohad

Kuna tegime mõni päev tagasi algust matkamise ja saare avastasime, siis püüame seda ka jätkata. Seetõttu ajasime kamba kokku ja käisime täna ühel mäel ja siis käisime Andy kooli juures, kus oli kenasti hooldatud  aed ja ka pisike tiik või selle sarnane veekohake.
Esmalt siis saime rahva kokku ja meid oli nii palju, et pidime kahe autoga minema. Meiega oli siis Urmas, Andy, Jaanika, Keiu, Kristel, Elin, Taavi, Martin, Rasmus, Marten ja ka veel üks kohalik. Meie siis suuremas enamuses istusime Andy autosse ja teised neli olid siis kohaliku autos. Sõit sinna oli vahva, sai nalja ja muidugi oli ka ilmake kena. Neli inimest istus nö auto kärus, kuna see oli 5kohaline auto, mil taga on ka käru ehk siis see kohalik Truck, mida me väga tihti näeme ameerika filmides, kuigi meil Eestis on ka neid, kuid palju vähem. Seega neli kastis istujat said vist kõige rohkem nalja ja neil oli ka üpriski lõbus. Sõites mäkke, kus valdavas enamuses oli kurvid ja need kurvid olid üpriski "vallatud" ehk siis järsud. Mäkke sõitmine oli täitsa vahva iga tõusuga nägid sa üha rohkem alla jäävat Waikikit ja merd ja see oli fabulous. Lõpuks kui vaateplatformile jõudsime, siis avanes meile võimas vaade ja siis ka mõned pildid tehtud ja edasi liigutud. Mäe nimi oli Tantalos.
Järgmine siht oli siis vaadata veidi Andy ülikooli ja selle ümbrust. Sinna läksime me ühe autoga, kuna teised liikusid juba kolmanda punkti poole. Tee sinna oli lõbus ja kohale jõudes nägime siis Honolulu ülikooli, kus on ligi 50 erinevat eriala ja iga erineva valdkonna jaoks on eraldi õppehoone. Õpilasi on seal 15000 ringis ja see on väga hea kool. Sealne ümbrus oli samuti hoolitsetud ka kena. Tegin mõned pildid seal, mille ka lisan siia.
Kolmas punkt oli siis Manoa juga. Sinna sõites hakkas vihma sadama ja kui ma eile mainisin, et meil on kuiv ja tore, siis nüüd ma enam seda ei arva. Me saime läbimärjaks, kuna otsustasime siis minna Manoa joani ja vaadata seda, sest ega me suhkrust pole, et peaksime ära sulama. Muidugi minek sinna oli künkaline ja kivine. Lõpp kokkuvõttes oli üpriski porine ja jalatsid olid ka märjad. Enne minekut jõudsin ka veidi mugavamad riided selga panna, kuna minu algne outfit poleks sinna sobinud, Pori lendas kahte lehte ja jalad olid jube mustad peale seda.Aga selle üle ma küll rõõmustasin, et ma siiski uurisin Andylt, mis jalanõud oleks sobilikud, kuna sandaalidega poleks mul seal midagi teha olnud. See eest tossud tulid täitsa kasuks ja ikka veel tänan end, et ma siia tulles võtsin ikka tossud või tennised, sest tennistest poleks mingit kasu olnud. Algselt suutsin järge pidada Andy, Martini ja Urmasega, kuid lõpuks nad kadusid. Ja teised olid nii taga, et ma ei näinud neid. Seega kõndisin terve tee üksi ja imetlesin seda metsikut loodust, kusjuures vihma sadas ikka laginal. Vahepeal oli selline tunne nagu kuskil vihmametsas oleks. 
Enne koseni jõudmist, küsisin ühelt noorpaarilt kaugel see sihtpunkt on ja nad vastasid, et see on kohe siin samas. Lõpuks olin kohal tahtsin ka pilte teha. Digika objektiiv oli jällegi märg ja udune ning mul polnud enam ühtki kuiva kohta, et seda puhtaks teha, kuid sai ikka paar pilti tehtud, kuigi mõnel ma olen vist nagu ufo. Lõpuks oli mul kõikidest lompidest ja veest suva, ning ma kõndisin juba läbi lompide, kuna jalad olid nkn märjad ja ma teadsin, et jalanõudega ei tohiks midagi juhtuda. Igatahes senimaani on nad kinni, Nike juu. Tagasi tee oli veidi raskem, kuna sinna minnes oli ülesse ronida ja tagasi tulles alla, aga alla tulla oli libedam. Hüppasin alla mitmelt kivilt, et jõuda kiiremini alla ja saada kiiremini autoni. Olin küll läbimärg, aga sellegipoolest oli mul hea tuju. Alla tulles nägin kanu ja see pani mind imestama, et nad kuskil mägede juures elavad. Pole ime siis, et munad nii kallid on. 
Ja siis ma nüüd olen kodus. Nüüd sätime end, et minna jaanipäeva pidama teiste eestlastega ja see rand, kuhu meil on minek pidi palju ilusam olema. Jääme siis sellepeale lootma. Käisime enne ka poodides ja ostsime mõned asjad kaasa. Üks asi, mida olin tükk aega otsinud oli vatitikud, lõpuks ma siis leidsin need Walmartist, tänks Seinamart, et oled niivõrd mitmekülgne.











Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar