reede, 22. juuni 2012

Diamond Head Conquered

Eile mainisin oma postituses, et meil on Urmasega üks plaan ja kui me selle plaani täide viime, siis ma ka kirjutan teile sellest. Seega täna me saimegi oma plaani teostatud. Nimelt oli meil plaan ühel mäel ära käia. Oleme juba küllalt seda randa vaadanud ja silmapiirilt ka Waikikit, tuleks minna kõrgustesse ja vaadata ülevalt kõike seda, mis hetkel on meile liiga lähedal. 
Seega eile valisime välja mäe, kuhu otsa me kavatseme täna nö matkale minna. Kaua polnudki vaja mõelda, kui oli juba valik tehtud. Valisime esimeseks Diamond Head'i mäe, mis algselt oli vulkaan ja nüüd on siis ainult kraater. Iseenesest on tema ümbermõõt väga suur ja ülesronimise tee pole sugugi pikk.
Seega kuna plaanid olid eile tehtud ärkasime siis täna veidi varem või siis ainult mina ärkasin veidi varem, kuna Urmas alati enne mind üleval. Veidi olin veel msn-is kuna oli emaga ühtteist arutada ja siis panimegi veidi mugavamad asjad selga ja sammusime sinna. Minu mobiili GPS näitas, et sinna on ligi 4.4km seega mõtlesime, et mis seal ikka lähme jala nagu me oleks selle aja jooksul siin vähe jala kõndinud. Kuna suund oli meil teada, siis selle koha leidmine ei valmistanudki suurt raskust. Kord käisime seal lähistel ühes tervisekeskuses tuberkuloositesti tegemas. Sammusime siis kenasti mööda Ala Wai tänavat ja liikusime mäe suunas. Kuna kõndisime veidi ühest teest mööda, siis jõudsime ka loomaaiani. Nüüd meil on teada ka kus see asub ja seega võib mingi aeg seda külastada. Läksime siis veidi tagasi ja olimegi õigel teel. Kuna me ei teadnud kummalt poolt on seal sissepääs, siis küsisime ühelt noorpaarilt, aga kuna nad ise ka polnud kohalikud, siis nad ütlesid, et ikka otse veel ja nad ise olid ka sinna minemas.
Liikusime siis rahumeeli edasi, kuniks meie juures jäi seisma auto nimelt takso ja küsis kuhu me lähme, et kas Diamond Head'i juurde ja me ütlesime jah ta ütles hüpake peale ma viin teid ära tasuta. Me siis muidugi nõustusime ja istusime autosse. Taksojuht rääkis igasugu asju ja pooled asjad jäid mulle segaseks, aga ühest asjast sain ma aru. Ta väitis, et taksojuhid peavad näitavad heldust turistide suhtes ja neid abistama, see tõttu ta meid tasuta ära viiski. Urmas veel mõtles, et imelik istume autosse ja uksed läksid lukku, kusjuures mina seda ei märganudki. Mõnus takso oli, hubane ja puha, mersu oli vist. Mees rääkis ja rääkis igasugu asju ning mul tekkis vahepeal arusaam, et ta räägib iseendaga, aga paistab, et siiski meiega. Meie muidugi rõõmsalt noogutasime ja naersime kaasa, mis meil muud üle jäi kui ma väga hästi ei mõistnud, mida ta seal ajas. Tee peal uuris taksojuht, kas meil on ikka matkajalatsid jalas ja kas vesi on kaasas. Meie muidugi vastasime jaatavalt, kuna just nii see ka oli. Mõtlesime, et kui oleks eitavalt vastanud, kas siis polekski autost välja lasknud...Taksojuht pani oma muusika valjemaks kui me hakkasime kohale jõudma ning ta mainis, et sealsetele töötajatele ei meeldi ta muusika. Või noh neile ei meeldi kui see kõvasti mängib. Igatahes saime kenasti autost välja ja tänasime viisakalt. Läksime siis juba mäe suunas kui keegi hüüdis, et te peate ju pileti ka ostma, aga meie muidugi suure tuhinaga tahtsime mäkke juba minna. Läksime siis piletit osta, mis maksis 1$, pole kallis.
Lõpuks olime valmis mäkke tikkuma. Algul lugesime veidi informatsiooni, mida nägime stendidel, kus oli ikka kirjas, et teil vesi on kaasas ja arvestage, et üleval ei ole WC-sid. Kuna vesi oli meil kaasas ja loodus meid ei kutsunud, siis saimegi mäkke tõusu harjutada. Tegelikult algus oli minu jaoks kerge, aga siis hakkas järsult raskemaks minema. Pole ammu mäkketõusu teinud, kohe tulemused ka näha. Igatahes lõpuks jõudsime juba kaugemale ja tegin mõned pildid. Kuna tee oli betoniseeritud, siis polnudki väga hull seal kõndida, kuid Urmas suutis ikka vahepeal koperdada. Inimesi oli võrdlemisi palju ja mind pani imestama, et nii paljud vanemad tassivad oma 3-5 aastaseid lapsi ka mäkke. Tublid lapsed sel juhul, kuna see on mõneti ohtlik ja samas ja tüütu ronida neil ülesse ju. Vahepeal jooksin veidi ülesse, kuna kõndida oli raskem. Lõpuks jõudsime mingi tunnelini, kus tuli hoida ja keelata, et kellelegi otsa ei kõnniks või ise peaga vastu seina ei kõnniks. Pime oli ju. Lõpuks jõudsime ka treppideni, mis oli minu jaoks palju raskemini ületatavamad. Käisime enamasti kõik vaateplatformid läbi, et näha, kus milline vaade on.
Lõpuks oli ka lõpp paista ja sinna me ka suundusime. Kuna seda mäge kasutati ka kaitse eesmärgil, ehk seal olid laskekohad. Eks hiljem pildil näete, mida ma mõtlen. Käisime seal ikka ülesse ja alla, et näha võimalikult palju ja arvan, et sellega saime ka hakkama. Muidugi avanes ületavalt imeline vaade ookeanile kui ka Waikikile. Sain veel mõned head kaadrid. 
Tagasitulles pidin pea trepist alla libisema, mis oli mõneti hirmus. Tegime veel mõned pildid ja vaatasime ringi ja jälgisime, kuidas uued inimesed mäge vallutasid. Jõudsime lõpuks ka tunnelini ja seal mõtlesin, et panen moblal taskulambi tööle, et oleks näha miskit ja minu taga olev onu rääkis oma pojaga ja ütles, et näe see neiu pani oma iphone'il lambi tööle nüüd on meil ka paremini näha teed. Siis ma muidugi kihistasin naerda oma ette ja siis ta veel mainis, mul on endal ka iphone aga ma ei viitsi seda hetkel kasutada. Siis ma mõtlesin, kas tõesti kõik telefonid, millel on ka taskulamp ja muud vidinad, on iphone'id. Vot sulle Ameerika kõik käib vaid Apple'i ümber. 
Mul oli lõpuks kohutav smuuti isu ja mõtlesin juba kodutee peale, kus astun lähimast kohast läbi ja ostan smuuti ehk siis mäkist, kuid õnneks oli ka kohapeal smuutisid ja see mis ma tellisin endale, nimelt metsamarja smuuti ,oli väga hea. Mõtlesime korra bussi peale, kuid siiski arvasime, et lähme jala ja siis oli jälle see taksojuht seal ja uuris kas vajame taksot ma küll korraks mõtlesin, miks mitte aga siis mõtlesin, et jala kõndimine on parem ja me ei võtt taksot. Ta ütles, et ta sõidab igale pool Waikikis 5$ inimene. Mnjh, jääb ära. Ja lõpuks olimegi õnnelikult kodus ja me polnudki surmväsinud nagu ma seda hommikul oletasin.

Lisainfo:

Siin ka veidi infot. 

PS! Pildid lisan veidi hiljem hetkel on kiire, kuna tööle on vaja minna.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar