Viimane koolitus

Eile, 28.04 toimus meie viimane koolitus, kus oli võrreldes eelnevate koolitustega palju rohkem inimesi kohal. Räägiti siis tähtsamad asjad üle ja toodi häid näited ka nende kohta. Kõige rohkem rõhutati dokumentide kaasa võtmist, et need kindlasti oleks kaasas ja just nimelt käsipagasis, mitte kohvris, kuna piiripunktides läheb neid kindlasti vaja. Seetõttu peab kindlasti tähtsama dokumentatsiooni lennukisse kaasa võtma. Lisaks toodi näiteid politseiga sekeldusse sattumisest, kus kindlasti tuleks oma hea inglise keel ära unustada ja rääkida veidi suurema aktsendiga ning mainida, et ooo ma ei teadnud, et ma homme tegelikult sõidan juba ära ja ma enam nii ei tee ja tõesti väga vabandust. Seega peab olema alandlik ja hästi mõistev, ei tohiks minna närvi ja kohe paanikat tegema. Siinsed näited oli alkoholi joomise kohta, kuna seal tohib alkoholi juua alles 21.eluaastast, mis tähendab, et mina seal olles seda avalikult tarbida ei tohi. Aga suitsetada tohib juba 18.eluaastast.  See on tegelikult päris huvitav, kuna meil on mõlemad asjad lubatud varem, aga siiski parem seadust jälgida kui seda rikkuda, kuna vastasel korral võib see lõppeda riigist välja saatmise või eluaegse viisa keeluga, mida keegi muidugi ei taha.  Sealne seadustik on väga karm, seega tuleb hoida madalat profiili, et mitte sattuda sekeldustesse. Aga sellegi poolest on meil võimalik seal pidutseda ja asi pole nii karm kui esmalt paistab. Sealne suur kuritegu on seotud ka võõra dokumendi kasutusega, mis parimal juhtub sellega, et see võetakse vaid ära ja antakse omanikule ja halvimal juhul kohtu ja muu jamaga. Seega on parim seda vältida. Kuigi tean, et ma olen sel ajal nende jaoks alakas, siis arvan, et küll leiab muid võimalusi kuidas lõbusalt seal oma aega veeta. Lisaks infole saime tagasi oma passi viisaga ja ka muu paberimajanduse. Arvestades sellega, et alles teisipäev sai USA saatkonnas käidud, siis võiks öelda, et nende viisategemine on ülikiire, kuna laupäevaks olid dokumendid juba tagasi. Nii vahva. 
Tore oli varuda jälle piisavalt infot ja kuulata näpunäiteid neilt, kes on sellega rohkem kursis. Saime ka teada, et 3-toalise korteri maksimaalne üür võiks olla ligi $1700-1800%, rohkem ei tasuks küll maksta ja tuleks kindlasti tingida deposiit võimalikult madalaks, kuna mõnel juhul on deposiit saamata jäänud, mis on siiski väga kurb. Lisaks sellele saime teada, et kedagi korterist ei tohi välja tõsta, see pidi olema seadusevastane, seega kui inimene ei maksagi üüri, siis keegi sind välja visata ei saa, mis on tegelikult päris hea. Kui peaks tekkima kahtlus, et deposiiti ei maksta tagasi, siis võib jätta ka viimase üüri maksmata, kuna keegi ei taha teistele ju niisama raja kinkida. Lisaks sellel räägiti meile, et peame kindlasti korteri üürimisel üle vaatama, et kõik töötaks ja kui miski on katki, siis paluma selle parandamist või jäädvustama, et miski ei tööta, kuna hiljem võidakse kahju tekitamise eest nõuda kahjutasu kuigi see ei pruugi meie süü olla, mis oleks muidugi väga ebameeldiv. Kõige parem moodus korterit vaatama minna on kahekesi ja nimelt mees ja naine, kuna siis võib rääkida, et olete paar jne, ning jääte elama sinna vaid kahekesi, et teisi sinna ei tule. Parim viis korterit jagada on 4-6 inimest, suurema hulga puhul võib veidi ebamugavaks olukord muutuda. Kuid üldjoontes, eks suvel saame seda kõike kogeda. Räägiti veidi ka poodidest, kust süüa osta ja muid asju, et maksta normaalseid hindu, kuna mõnes poes on hinnad niivõrd erinevad ja seetõttu võib sama kaup olla mitmes poes erineva hinnaga, mõnes nt 4 dollarit samas kuis kõrval poes on see lausa 8 dollarit, seega hinnad võivad olla vabalt kahekordset, seega tuleb ringi käia ja leida sobivaid pakkumisi. 
Lisaks räägiti meile probleemidest, mida kindlasti õpime sel suvel lahendama. Sel juhul on kõige parem otsida lahendusi, mitte süüdlasi, kuna süüdlase otsimine ei anna midagi. 
Peamine on nüüd asjad pakkida ja lennukile istuda, mis on ju täitsa vahva. Ootan juba reisi, kuid siiski püüan võtta hetkel veel maksimumi oma Eestis olemisest. Mainiti ka ära, et tasuks võtta pigem piiramatu mahuga telefonipakett, kui limiteeritud variandiga, kuna seal me hakkame väga palju omavahel suhtlema, seega me muutume palju suhtlemisaltimaks. Meile vihjati ka seda, et kui keegi vajab algul öömaja, siis oleks tore pakkuda öömaja teistele abivajajatele, kuna ega raskusi ei tohiks ju tekitada ning kui on võimalik, siis võib aidata ka teistel tööd leida, et oleks lihtsam. Kuna seal me moodustame ühe suure suure perekonna, kus peame üksteisele abiks olema ja näitama oma sõbralikkust, mis loob parema atmosfääri.
Meie grupist tehti ka mõned pildid, mille lisan ka siia, et näeksite meie suurt hulka, kuid mainin ära, et pildil ei ole sugugi kõik, kuna kõik ei käinud veel kohal. Aga ütleme nii,e t suurem enamus oli kohal.

See on veinimaailmas tehtud eelviimasel koolitusel.

See siin on siis viimase koolituse grupipilt.            

Kuulame tarka juttu vist :)

Ei tea mis küll oli huvitavam kui Harry jutt :)

Ootusärevus

Ootusärevus üha kasvab ja kasvab. Kõigest kuu veel ja siis ma sean oma sammud USA poole. Uskumatu, kus aeg lendab, aga mis teha. Varsti lähengi uusi maid avastama, aga tulen kindlasti tagasi suure kogemustepagasiga. Loodame, et kõik läheb plaanipäraselt :)

USA Embassy

Täna oli siis see päev, mil pidime minema USA saatkonda nö vestlusele või intervjuule. Algul oli küll väike hirm sees, et ei tea mida nad küll küsida võivad, kuid hiljem olin täiesti rahulik. Esmalt pidime läbima niiöelda turvakontrolli, kus kohe öeldi, et mobiiltelefon tuleb kindlasti välja lülitada, läksime läbi turvaväravate ja kätte jäi meil vaid dokument muud asjad jäid nende kätte ja kui pidime lahkuma, siis saime asjad sealt ilusti kätte. Enne turvavärava läbimist, pidin tühjendama kõik oma taskud ja panema kas kotti või kandiku peale ja seal hulgas pidin ka püksirihma maha võtma. Seega see kontroll oli võrdväärne lennujaama turvakontrollile. Ütleme nii, et päris turvaliseks on USA saatkond end teinud. Kõikjal olid kaamerad, seega meid jälgiti kogu aeg, aga me ei teinud sellest välja ning vaatasime veidi televiisorit ja ootasime oma järjekorda. Saatkonda minnes pidime eelnevalt viima oma dokumendid StudentTouri ja siis sealt juba omakorda Janno või Harry toimetasid dokumendid saatkonda. Üldiselt pidime me sinna viima passi, viisalõivu maksu kinnitus, hinneteleht ja ka kinnitus viisa taotluse täitmise kohta, mille saime elektrooniliselt teha USA saatkonna veebilehel. Üldiselt kõik asjad olid mul olemas va pass, kuna ma ei võtnud seda kaasa enne Tallinnas tulekut. Kuna info viisa ja muu kohta tuli päev peale minu saabumist Tallinna. Aga see selleks, see eest võtsin ma passi sinna kaasa ja edastasin saatkonda ning sellega mingeid probleeme ei kaasnenud.
Minu ja Urmase ettekujutus sellest intervjuust oli sootuks teine. Arvasime, et peame ühe kaupa käima teises ruumis, kus suure laua taga istub saadik ja kes küsib küsimusi, mis võivad olla palju spetsiifilisemad. Arvasime, et uuritakse pere tausta kui ka muid tegevusi, et saada parem ülevaade isikust, kuid see kõik oli palju lihtsam. Esmalt käisime allkirju andmas, kuhu lisasime ka kuupäeva ja koha ning siis toimus nö vestlus, kus esmalt andsime sõrmejäljed ja sealne neiu uuris mõnda asja. Kusjuures see neiu oli väga sõbralik ja siiras. Urmas ütles kohe selle peale, et kui kõik USA inimesed on sellised, siis läheme õigesse kohta. 

Tema esitatud küsimused:

1. How are you?
2. Have you been to USA before?
3. Whad do you study?
4. Does your relatives live in USA?
5. How are your studies?

Ning lõpuks kui asjad said aetud, tagastas ta mulle mu hinnetelehe ja soovis head reisi. Saatkonnas lahkusin hea tujuga ning tean, et olen nüüd veel ühe sammu võrra lähemal. Nüüd on jäänud vaid oodata veel viisat ja soetada Tallinn-Stockholm ja Los Angeles-Honolulu lennupiletid ja reis võib alata.

See laul tundus mõnus :)

Viisa

Nüüd on asjad nii kaugel, et tuleb hakata ajama viisa asju. Vaja on täita taotlused ja siis teha ka sobiv pilt. Seetõttu plaanime neljapäev Urmasega minna passipilti tegema. Lisaks sellele peame kinni pidama mitmetest nõuetest, milleks on järgnevad:

Your photos or digital images must be:

• In color
• Sized such that the head is between 1 inch and 1 3/8 inches (22 mm and 35 mm) or 50% and 69% of the image's total height from the bottom of the chin to the top of the head. View the Photo Composition Template for more size requirement details.
• Taken within the last 6 months to reflect your current appearance
• Taken in front of a plain white or off-white background
• Taken in full-face view directly facing the camera
• With a neutral facial expression and both eyes open
• Taken in clothing that you normally wear on a daily basis
• Uniforms should not be worn in your photo, except religious clothing that is worn daily.
• Do not wear a hat or head covering that obscures the hair or hairline, unless worn daily for a religious purpose. Your full face must be visible, and the head covering must not cast any shadows on your face.
• Headphones, wireless hands-free devices, or similar items are not acceptable in your photo.
• If you normally wear glasses (without tinted lenses), a hearing device, or similar articles, they may be worn in your photo.
• Dark glasses or glasses with tinted lenses are not acceptable.
• Glare on glasses is not acceptable in your photo. Glare can be avoided with a slight downward tilt of the glasses or by removing the glasses or by turning off the camera flash.

Loodame, et saame pildiga ühele poole ja juba teisipäeval 24.aprillil lähme USA-saatkonda intervjuule. Loodame, et kõik asjad lähevad väga hästi ning meil ei teki mitte mingisuguseid probleeme selle kõigega. Seega hoidke meile pöidlaid. See on järjekordselt üks samm, mis viib meid üha lähemale USA-le. 

Tulemus on siis selline --->

Mõtted

Nüüd kus piletid olemas, siis tekivad mul üha uuemad mõtted :) Mõtlesin, et tahan tagasi suunal Los Angeleses ka veidi ringi vaadata. Vaatasin veidi siis Los Angelese wikipedia lehekülge ja see info, mis seal kirjas oli täitsa vahva. 
http://en.wikipedia.org/wiki/Los_Angeles
Vaadates seda infot ja pilte tekkis mul kohe suur tahtmine sinna minna ja seal ringi vaadata ja pildistada.
Need pildid tunduvad nii ilusad, et lausa tahaks sinna minna ja nautida seda ilu. See kord käin LA-s ja kui kunagi veel peaksin sinna sattuma, siis käiksin ka meeleldi Miamis. Tean, et olen üks suur seikleja ja mulle meeldib reisida, sellepärast arvan, et satun Ameerika maailmajakku ehk veel kunagi. USA on suur ja lai ning see annab just põhjuse mul ringi seigelda seal.

 Tahaks ka käia Hollywoodis ja tunda ennast filmistaarina :D Kõik tundub imeline :D

Los Angeles omab filmimaailmas ju suurt tähtsust, seega võib seal näha palju filmidega puudutavaid kohti kui ka inimesi.

 Sealne rand pidi ka meeletult ilus olema, kuigi Miami randu ei pidanud see ületama, aga eks siis kohapeal ole näha.

 Welcome to Los Angeles :) Tean, et see on meeletult suur linn, mis on ka tihedasti asustatud, kuid sellegipoolest on seal palju kohti, mida külastada.

Lisaks sellele jääb samasse osariiki, nimelt Californiasse ka Disneyland. Ma arvan, et Disneylandi külastamine on olnud iga inimese suur unistus ja seetõttu tahaksin seal ka võimaluse korral käia. Me kõik oleme ju näinud erinevaid filme kui ka multikaid, mis on Disney poolt tehtud ja ma arvan, et see oleks päris vahva kogemus.

http://en.wikipedia.org/wiki/Disneyland

 Seega see oleks ka üks võimalik koht, mida külastada. Tahan, tahan sinna ka :D

Kuid tean, et kui see kord ei satu sinna, siis on mul ju alati põhjust tagasi minna, kas siis üksi või hoopis tulevikus oma perega.

Õnnepäev

Pidasin juba pikalt endamisi aru, et järgmise postituse teen siis kui üks tähtis samm Havai poole saab tehtud. Täna saigi see tähtis samm tehtud, milleks on lennupiletid. Umbes nädal tagasi jagas Janno teistele lingi heade lennupiletite pakkumistega ning nüüd täna oli põhimõtteliselt viimane päev ja eile me Urmasega otsustasime siiski need piletid ära osta, kuna hinnaks oli 382 euri Stockholm-Los Angeles. Ega iga päev nii odavaid pileteid ei saa. Nüüd siis on meil need piletid olemas ja see teeb mu nii õnnelikuks, kuna varsti istumegi lennuki peale ja lendame Havaile. 
Oli kaks firmat, kes pakkus odavaid lennupileteid üks oli Estravel, kelle hinnaks oli 555 €(5peatusega Ameerikasse ja tagasi) Algusega Eestist oli muidugi see ja teine oli Reisiekspert, kelle puhul oli erinevate linnade puhul ka erinev hind. Seega me mõtlesime, et ei hakka neid linnu kombineerima, et käime nii Los Angeles kui ka Miami ja see tõttu valisime Reisieksperdi pakkumise, mis pakkus meile reisi LA-sse 382 €, mis on vapustav pakkumine. Seega üks suur samm Päikese poole on tehtud. Nüüd on veel jäänud viisavärk ja pakkimised ja läbimõtlemine kogu olukorra üle. Üldiselt võib öelda, et lennupiletid kindlustasid meie reisi Havaile. Nagu Urmas ütles, et kui lennupiletid on olemas, siis võib ta alles rahulik olla ja siis ta teab, et asi on ametlik ja nii ta ka hetkel on :) Ma ei suuda isegi uskuda, et 54.päeva pärast tõstan ma juba oma jala Põhja-Ameerika mandrile, see on tõesti nagu üks suur saavutus. Olen uhke, et püüdlesin järjekordselt oma suure sihi poole. Ja tänan siinkohal ka oma kõiki suuri toetajaid, kes siiski aitasid mul oma sihi poole püüelda. 


Lennuandmed:


27 MAY Stockholm-Chicgago 10.15 12.20 
27 MAY Chicgago-Los Angeles 19.55 22.25 
21AUG Los Angeles- Chicgago 07.10 13.10
21AUG Chicgago-Stockholm 16.25 #07.50
Edasi-tagasi pileti hind , ühele täiskasvanule kooslennujaamamaksudega 382 EUR Piletit ei saa tagastada, lennuaja muutmine on võimalik lisatasu eest.

Lisan siia ka loo, mis näitab, et kõik õiged sammud on ju tehtud :)

See lugu lihtsam teeb meele heaks :)

Praegu on lausa tantsutuju ja ma hüppaks vist lausa rõõmust lakke, aga finally everything seems to be so perfect. Ainus asi, mis mind paneb muret tundma on vahemaa, mis lahutab sel ajal mind ja minu armsamat, kuid sisimas tean, et suudame kõik takistused ületada ja oleme tugevad. Appi ma tõesti lähengi Hawaiile ja tõestan end. Tundub vapustav :D:D

Suvi tõotab tulla unikaalne, kuid samas seiklusi täis ja kogemusi tuleb selle suvega vist lausa kotiga kaasa võtta. Ootan juba seda kõike :)