Head uudised

Tänane päev on olnud üsna edukas. Esmalt tõusin ülesse. Eile rääkisime küll, et hommikul randa minek, aga täna hommikul polnud see vist väga kellelgi enam meeles ja mina muidugi magasin oma une kenasti täis. Kõik on senimaani hästi läinud kui välja arvata see, et mu uus läpaka laadija suutis ka otsad anda. Ta lihtsalt ei võta enam ühendust. Küllap on mingi elektriviga või ma ei teagi. Aga see selleks.

Täna oli siis nö palgapäev. Läksin kenasti töö juurde ja enda avastuseks avastasin, et ega  palju inimesi tööl polegi, suhteliselt tühi oli. Aga jah. Igatahes uurisin kas ma saaks oma palgatšeki ja muidugi ma ka sain selle. Kristi (meie ülemus) rääkis, et eelmine kord oli raamatupidaja seal miskit valesti arvestanud ja mult rohkem makse maha võtnud kui pidanud oleks, seega sain ligi 6$ eelmise korra pealt juurde, aga see selleks. Palk oli võrreldes eelnevaga suurem, aga võrreldes paljudega, siis minu kahenädala palk oli sama mis mõne nädala palk. Muidugi ma polnud pettunud, kuna teadsin, et töötan poole kohaga ja mis mul muud loota on. Kuigi sisimas tahaks veel üht kohta. 

Kuid üllatus-üllatus. Kristi ütles, et järgmisest nädalast olen ma täiskohaga tööline, seega on mul töötada vaja 40h ringis, mis muidugi tegi mu rõõmsaks ja selle tõttu töötan ma ka siis 5 päeva nädalas. Pean vaatama oma uue graafiku üle ja uurima lisatöö kohta, kuna seda ka ju vaja. Kuigi see on ikka hea uudis, et saan tunde juurde ja ja selle arvelt on ka mul rohkem tegevust. Tunnid tulid lisaks just selle tõttu, et meie praegune öine koristaja asendatakse meie tööjõuga. Seega me hakkame öösiti koristama siin ja vaatama, et asjad oleks korras. Vastutus suurem ja tööd ka rohkem, aga küllap saame hakkama.

Läksin siis American Savings Bank'i, et raha sularahas välja võtta, aga nad ütlesid, et saan vaid mingi osa välja võtta sulas ja ülejäänud peaksin arvele panema, aga ma nii ei tahtnud. Seega soovitas teller mul hoopis Bank of Hawaii'sse minna ja seda ma ka tegin. Selles pangas saab alati tšeki rahaks teha ja pole probleemi. Sinna jõudes ootas mind ees suur järjekord, mis ei võtnudki väga kaua aega, kuna tööl oli parasjagu palju tellereid, mis tegi asja lihtsamaks. Lõpuks oli siis minu kord ka käes ja läksin rääkisin oma jutu ära ja teller palus mul kirjutada oma number, allkiri ja lisaks panna tšekile ka oma sõrmejälg, mis tundus minu jaoks lausa huvitav, aga tehtud see sai. Küsis muidugi ka, mis kupüürides on mul soov raha saada ja vastasin, mul on ükskõik. 

Raha käes sammusin kodu poole. Koju jõudes käisin duši all ja nüüd sätin vaikselt juba tööle. Peale tööd koju ja homme peaks meil olema järgmine matk, loodame, et ka see matk tuleb šeff. Ootan juba homset päeva. Järgmine nädal on meil ka USA Iseseisvuspäev, mis teeb selle veel eriti lahedaks. Seega tegevusi jätkub. Vahepeal vaatasime veidi huvi pärast ka igasuguseid teemaparke, mida külastada. Nt loomaaed, sealife ja veepark jne. Eks ole näha, kuhu oma sammud seame.

Seniks Tsutsufrei.

Mina ja kleidid (A)

Kui tavaliselt sügisel, talvel ja kevadel on mind enamasti näha pükstes- lühikestes või pikkades, siis suvisel ajal ma lausa naudid kleitide ja seelikute kandmist. Võib-olla tulebki alles suviti minu naiselikum pool välja. Kuna muudel aastaaegadel kannan seelikuid ja kleite üliharva. Enamasti siis mõnedel tähtsündmustel. Kuid suvi on see aeg, kus ma naudin kleidi lehvimist ja seeliku kandmist.

Hawaiil olles ma vaid tahangi kleite ja seelikuid kanda, kuna pükstes palav. Muidugi siis kui sul on pikemad püksid, kuna lühikeste pükstega on ka täitsa mõnna chillida. Mul on üks kleit, millega välja minnes pean hoidma kleidisabast kinni, kuna tugeva tuule tõttu olen nagu Marilyn Monroe, kel kleit tuulega lendlema hakkab. Aga see selleks. 

Igatahes siin olles käin ringi ja näen poodides igasugu kleite ja endal tekib tahe veel mõni soetada. Alles hiljuti ostsin ühe kleidi, mis maksis mingi 9$, aga see kleit meeldis mulle. Värvid oli šefid ja mulle sobis. Muidugi proovisin ka teisi kleite, aga kuna valik oli meeletult suur, siis pidin kiiresti otsustama, kuna vastasel juhul oleksin poodi jäänud veel mitmeks tunniks.

Aga kleidid on nii vahva asjad, lihtsad ja nende puhul ei pea hakkama ulmeliselt kaua sobitama kingi, aksessuaare ja muide riideesemeid, kuna need on nendetagi üpriski kenad. Jeees mulle meeldivad kleidid ja ma võtsin vaid mõned neist kaasa, mis mul Eestis on. Hetkel mõtlen, et peaks tihedamini kontsakingad  jalga ja kleidi selga ajama. 

KLEIDID ON ŠEFID! :)

.......

Lisan täna paar pilti eilsest päikese loojangust, mis paistis minu kodu rõdult.  See pole küll see, mida me näeme piltidelt, kuid sellegipoolest on see kena. Mulle meeldis. Küll mingi aeg jõuame ka ilusti mõnesse randa, kus näeme seda maagilist päikeseloojangut, mis võtab jalust nõrgaks ja toob naeratuse näole. 

Kalakaua street/tänav

Eile Yogurtlandi poole minnes, nägin palju erinevaid talente, mis oli mööda Kalakaua tänavat laiali. Võiks lausa öelda, et õhtul on see tänav välja kujunenud nagu šouks, kus igal pool keegi näitab oma talenti. 

Mööda tänavat minnes tuli mul lausa naeratus näkku nähes neid vahvaid inimesi. Muidugi igale ühele pandi ka raha nende kastikestesse. Kuid nende esitused olid võimsad. Nägin lapsi, kes laulsid ja mängisid mingit keelpilli. Arvan, et see oligi too poiss, kellest terve tänav räägib. Poiss, kel pidi olema imeline lauluhääl ja meeletu talent. Neid pidi tegelikult olema kaks, aga ma nägin vaid ühte. Algul poiss mängis oma pilli ja siis hakkas laulma ja eile oli mul veel meeles, mis lugu see oli, aga täna juba meelest läinud. Kuid tema esitus oli väga võimas, kuna ma kuulsin seda juba kaugele ja see pani mind isegi kaasalaulma. Super tubli poiss oli. 

Lisaks talle nägin erinevaid kunstnikke, kes maalisid inimesi kui ka maastikku ja muid kenasid kohti. Nende pildid või siis maalid nägin imelised välja. Mul tekkis lausa tahtmine paluda endast ka portreepilt maalida lasta, aga siiski mõtlesin "Ei, võib-olla mõni teine kord". Seega jätkasin oma teed ja nägin veel paljusid esitusi. 

Üks inimene tahtis vist mingeid trikke teha v nii ja ühed tegin käepaelu nimedega, mis tundusid samuti šefid :) Mõtlesin, et vaatan ka lähemalt, aga kiirustasin Yogurtlandi. Tee peale jäi veel ka mehed, kes peaksid olema vist miimid. Neid oli kuldseid, punaseid kui ka hõbedasi. Mõned tegid hääli ka, aga teised seisid nagu sambad. 

Inimesed olid kogunenud erinevate artistide juurde ja seetõttu oli liiklemine raskendatud. Lõpuks olin Yogurtlandis, tahtsin seal veidi jogurtit süüa polnud ammu söönud. Seega sinna jõudes avastasin ülipika järjekorra, mis oli ikka kohutavalt pikk. Lõpuks sain ka järjekorra sappa. Muidugi nägin seal Dylanit. Kuna esmaspäev ja teisipäev ta töötab seal. Läksin siis lasin mõned erinevad maitsed endale topsi. Võtsin šokolaadi, pistaatsia, kookose ja virsikumaitselised jääjogurtid. Lisaks panin peale virsikud ja maasikad. Kokku tuli päris hea. Dylan tegi veel mulle 10% allahindlust- nii armas temast. Seal ootasin sõpra ja lõpuks läksime siis niisama jalutama. 

Mäkis sai veel üks smuuti võetud ja nende smuuti on üpriski hea ja hind pole tappev. Nagitsad on ka mul mingid lemmikud vist jälle sai 20tk nagistaid ostetud ja söödud. Need olid ka nämmad.

Veidi siis kohalikest ja minust. Paljud kohalikud ütlevad, et mul on väga ilus aktsent samas kui Steven ütles, et mul on päris keeruline aktsent, et ta ei saa kõigest aru või siis ta mõtles seda, et mul on huvitav aktsent ah ma ei tea. Fakt on see, et paljudele meeldib eestlaste aktsent, kuna see on selline teistsugune ja huvitav. 

Teine asi, mis mind naerma pani oli täitsa naljakas ikka. Mina olen end alati pidanud täiesti tavaliseks neiuks. Pole pidanud end suureks kaunitariks, vaid lihtsalt sümpaatseks ehk ja tavaliseks. Kuid eile öeldi mulle, et kindlasti vaatavad palju tüübid mulle tagant järgi, kuna ma olen väga ilus ja kena neiu. Mina muidugi väitsin vastupidist, kuna senimaani polnud ma veel seda täheldanud. Kuid täna kõndisin ringi ja siis ühed vilistasid, teised ütlesid hei ja üks tüüp jäi seisma ja tuli muga rääkima. Ma olen alati võõraste inimestega läbi saanud seega see polnud minu jaoks midagi väga uut. Kuid sellegipoolest ei mõistnud ma, mis siis meis eestlastes nii erilist on. Ma võin siin leida palju uusi tuttavaid, võimalik, et mõnest neist võib ka mu sõber saada, aga muud ma ei otsi ja ei vaja :) Kuna mul on kodus üks maailma kõige imelisem mees ja seetõttu ei vaja ma võõraid. Sõpru on alati hea omada. 

Selline oli üks miimidest

Üks lõbus lugu ka, mida Steven soovitas. See lugu pani mind mõtlema igasugustest asjadest.

Veel pilte

Mõned pildid veel siis. Valik oli mõnes putkas suurem mõnes väiksem. Seega tuli sattuda  õigesse kohta. Ka kassid olid sealsed kliendid vist või sisi lihtsalt märgistajad. Hiinlased teevad seal odavalt küüsi ja samas ka juukseid lõikavad odavamalt, kuigi kvaliteedi koha pealt ei oska ma midagi mainida.

Külakass

Maitseained

Urmase lemmikud-maapähklid

Virsikud

Krabipulgad

Kotid ja mu träna

Rohelus

Küünised

Küünised

Hunnik prille ja suur valik ja ka odav hind. Kahju et enne prillid ära ostsin, sealt saab poole odavamalt. Võib olla hiljem soetan veel ühed endale.

Baananide taustal

1 Gallon piima ehk 3.78 L

Sushi mix

Chinatown and chinese'id

Eile pakkusin välja, et võiks selle kuulsa Chinatowni ka üle vaadata. Urmasele meeldis see idee. Palusin tal vaadata, mis bussid sinna lähevad ja kuidas tagasi jne. Ise läksid peale seda tööle ja uurisin seal Jorilt Chinatowni kohta ja ta ütles mulle bussinumbrid, millega saan sinna. Samuti mainis ta ära, et selle sama piletiga on võimalik ka tagasi saada, siis kui oled kohapeal vähem kui 4h. Öeldi, et Chinatownist saab odavamalt puu-ja juurvilja. Seetõttu tundus olevat hea võimalus väljasõiduks ja ringivaatamiseks.

Koju jõudes Urmas juba magas ja eile tööpäev möödus ka kenasti. Vahepeal oli muidugi ulmeliselt rahvast, aga üldjoontes oli täitsa vahva :D Tegin endale jälle ühe Boba soda eh siis ühe mahlapallidega limpsi, nämma see on nii hea. Tegin mango oma see kord yummie. Töö saime kähku tehtud ja kojuminnes sadas veidi vihma, mis oli selline peenike ja kohati ebameeldiv. 

Hommikul ärkasin vara korraks, kuna Urmas sahmerdas ringi. Ta käis hommikul töövestlusel. Lisaks sellele hakkas uni kaduma, aga nii pea kui Urmas oli läind ja jälle jäi kõik vaikseks taastus mu uni. Lõpuks oli kell juba 12 saamas ja ma arvasin, et peaks end ülesse ajama. Magan nii kaua kuna tulen töölt hilja ja siis olen kaua netis räägin musiga ja siis lõpuks vajun magama. Vastasel juhul vaatan ma mitu tundi lakke enne kui magama jään.  Igatahes lõpuks sain plesse ja ütlesin Urmasele, kas meil on siis minek või mitte. Ta ütles, et on. Uurisin talt kas ta vaatas busse ja muud, aga ta muidugi ei teinud seda. Õnneks mul oli mingi info olemas. google.mapsidest sain uue info ja vaatasin välja ka bussi.

Bussijaama minnes algselt läksime ühte bussijaama, siis jäime kahtlemas ka on õige ja siis läksime teise ja seal oli selle bussinumber olemas või siis valitud bussi puhul hoopis täht A. Ootasime üpriski kaua, aga seda bussi ei tulnud ja lõpuks tuli nr 9, millega pidi ka sinna saama. Läksime bussi ja uurisime kas saame sellega sinna ja vastus oli jaatav ning siis me astusime sisse ja istusime või noh mina istusin. Küsisin igaks juhuks minu taga olevatelt inimestel, kas nad teavad, mis on täpsemalt bussipeatuse nimi, aga nad ütlesid, et eks nad Chinatown ütlevadki seal. Tore pere oli (ema, poeg ja tütar). Nad oli alles hiljuti Hispaanias käinud, seega olid nad ka teadlikud, kus umbes Eesti asub. Rõõm oli kohe kuulda. See naine kiitis meie julgust, et nii kaugele tulime ja nii tublid oleme, et töötame ja puha. Kahjuks suure jutustamise käigus sõitis ta oma peatusest mööda ja pidi siis veidi tagasi kõndima. 

Lisaks oli bussis ka kaks meest, kellega Urmas veidi juttu puhus ja nemad näitasid meile täpse peatuse ette ja rääkisid veidi, kus mis asub. Ühel mehel olid ikka jube pikad küüned xd. Teine mees uuris meilt, kas me oleme näinud mehi, kes näevad nagu naised välja. Me ütlesime jah ning ma rääkisin sellest, kuidas ma pangas käisin ja vaatasin tükk aega, kas teenindav teller on mees või naine, kuid arvan siiski, et ta oli mees. Mehel olid kenamad kulmud kui mul bööö....

Lõpuks olimegi kohal. Igal pool olid hiinlased ja seega nägime igal pool, kala, rohelust(sibul, basiilik jne). Lisaks sellele oli suures koguses banaane, kirsse või siis mureleid, melon, õunad, papaia jne. Mõned asjad olid tõesti odavamad. Hinnad olid muidugi erinevates putkades erinevad, seega tasus ära ringi käimine. Samuti öeldi meile, et seal tuleb hindu tingida. Eks siis järgmine kord lähme tingime veidi.  Algul käisime niisama ringi ja ma tegin pilte. Kuid ma pildistasin siiski võrdlemisi vähe, kuna unustasin digika aku koju ja tegin pilte hoopis telefoniga, aga ajas asja ära. Enamus poed olid jah hiinakad, igasugu hiinakaunistusi ja värke oli võimalik seal näha.  Siis kui ringkäik oli käidud ja hinnad võrreldud, hakkasime mõningaid asju ostma. Ma ostsin banaane, ananassi, kakaod, konserveeritud ananassi, kartulit ja kõik vist. Urmas leidis oma lemmikud maapähklid ja ostis need endale. 

Sammusime bussika poole ja nägimegi bussi ja uurisime, kas saame sellega Waikikisse, kuigi seal oli ka suund Waikiki poole. Istusime peale ja viskasin talle siis oma kasutatud piletid kotti ja saingi peale. Maksma ei pidanud. Lõpuks jõudsime juba kodu lähedusse, nimelt Don Quijote juurde ja läksime seal maha, et korra poes käia. Ostsin siis sealt suure pudeli viiga ehk siis ühe galloni. Samuti ostsin ka karbi sushisid, kus oli 7tk. 3 sõin ära ja ülejäänud panin külmkappi, rohkem lihtsalt ei jaksanud. Lõpuks olingi oma raskete kottidega kodus. Ometiks ei ostnud palju, aga kotid kaalusid küll palju ja soonisid kätte. Kuid huvitav on see, et ma ei tea, kus minu veepudel kadus. Panin selle ühte kotti, aga enam ei leidnud seda mnjh.

Nüüd olen kodus ja nautisin banaane, mis oli täitsa jummid. Mõtlen veel ananassitükkide peale. Ja nii hea oli jälle kakaod juua nämm.

Jeejejjejee

Lõpuks ometi sain oma läpakale uue laadija. Enne oli mu aku täitsa nullis ja seetõttu ei saanud ma juhtmeta arvutit üldse kasutada, aga nüüd on mul uus laadija. Ebay-st tulevad tõesti asjad kähku kohale. Reede sai tellitud ja täna ehk esmaspäeval oli jube kohal. SUPER! 

Jaanipäev

Nagu ma juba enne mainisin, siis on eestlastel ikka tavaks siin olles ka jaanipäeva pidada ja nii oli ka see aasta.  Sihtkohaks võeti Makapu'u Beach Park, Waimanalo Beach. 
Kohale läksime sinna number 23 bussiga ja peale kuut hakkas buss sõitma ja ta sõitis sinna üle tunni aja, kuna peatus pea igal pool. Pileti hind oli $2.50. Alustasime oma sõitu algpeatusest ja igas peatuses tuli mõni eestlane juurde, seega lõpuks oli terve buss eestlasi täis. Bussisõit oli nii pikk, et mul hakkas ka vaikselt uni peale tikkuma. Võimalik, et sellepärast, et laupäeval sai väga vara ärgatud, sest käisime matkamas ja reede sai töölt hilja tuldud ja hilja magama heidetud. Naljakas oli see, et Tallinnas olles kasutan ka igapäevaselt nr 23 bussiteenuseid ja siin saab ka 23-ga sõita. Lõpuks jõudsime ka sihtkohta, mis on kindlasti kena koht.
Kuna igaüks pidi ka tõrviku ostma ja tooma sinna, et valgust oleks, siis me ostime ka ühe tõrviku Walmartist, aga hiljem saime teada, et õli ka vaja, kuna ilma selleta ei põle ju ja me ei viitsinud enam seda juurde osta. Jäime lootma, et keegi sheerib. Aga lõppkokkuvõttes suutsime tõrviku maha unustada.  Kuna jaanipäev on grillimispäev, siis me tahtsime ka liha kas grillida või siis vähemalt süüa. Seetõttu ostsime liha ja siis Urmas praadis selle kodus ära ja rannas sai süüa seda, kuna me ei olnud kindel, mis sellest lõkkest seal saab. 

Kohalejõudes oli juba üpriski pime. Esimesed asjad, mida märkasin olid ümbritsevad mäed, mille seinad olid nii krobelised ja mägi iseenesest oli üpriski kõrge. Tekkis vahepeal tunne nagu kuskil eraldatud kohas oleks. Teiseks jäid mulle silmad suuremad ja jõulisemad lained ja muidugi ka kamp eestlasi. Kuid ülejäänud asjad jäid pimeduse tõttu veidi hädiseks. 

Meid oli rannas üpriski palju ja kõik otsisid kedagi ja kasutasid oma taskulampe või siis valgustust telefonil, et kedagi leida. Kui ma kõndisin ranna juurde, siis liiv oli veel üpriski soe, aga samas paljajalu oli ohtlik, kuna liiva all oli nurgelised kivi, kuid need olid vaid tee alguses, kuid sellegipoolest pidi olema hästi ettevaatlik, et mitte jalga välja väänata. Ise kõndisin mitu korda nii, et oleks maha kukkunud või libastunud. 

Üldjoontes hoidsid kõik nagu oma gruppides ja väga raske oli kellegagi otseselt suhelda. Muidugi saime suhelda erinevate inimestega, mis oli muidugi hea, aga enamus ajast ma vedelesin või siis istusin ja kuulas merekohinat, mis oli kuidagi nii mõnus. See kohin pani mu mõtted tööle ja tänu sellele tundsin end kuidagi hästi. Muidugi sai sealt ka mõned uued tuttavad, keda polnud ju varem näinud, aga see on ka kõik. Üldjoontes arvan, et pimedus mängis suurt rolli inimeste passivsuses. Enamasti vajusid kõik nii vara ära, et see oli minu jaoks lausa üllatav. Igal pool keegi magas. Seega terve rand oli eestlasi täis (sh ka mõni lätlane, leedukas ja venelane). 

Kohapeal sai ka mõned joogid tehtud, ise isiklikult jõin vaid 2.5 klaasi rummikoksi ja muud ma väga ei tahtnudki. Polnud väga isu ka selle järgi. See eest liha ja vahukommid ja muud asjad maitsesid mulle hästi. Pähklid meeldisid ehk mulle ka kõige rohkem.

Eestlased tegid meile sinna ikka väikse lõkke ka ja julgemad sooritasid hüpet üle lõkke. Õnneks lõke oli nii väike, et hüppamine ei olnud kõige raskem, kuid siiski liivas jooksmine polnud ka just kõige kergem. Mingi aeg tuli kohale ka politsei, kuna rannas ei tohi lõket teha seal, kus pole lubatud. Seetõttu sai lõkkepidu ruttu läbi. Politsei uuris veel, kas kõik on 21, kuid kedagi pingsalt uurima ei hakanud. Enamus siiski ei ole 21. Kuid lõpuks läks ta minema ja sellega probleeme ei olnud. 

Siis kui kõik juba magama oli läinud või siis valdav enamus meist magas, siis hakati üksipulki läbi vaatama, kes kus magab ja kellega jne. Seega üritati neid ka veel veidi ülesse ajada. Meie ei läinud magama, kuna esiteks ei tahtnud ma rannas magada, niigi olin üleni liivane. Teiseks teadsime, et saame Andyga koju. Meil oli ka väike lootus, et näeme ka päikesetõusu, kuid kahjuks meil ei õnnestunud seda ära oodata, kuna päike tõuseb alles mingi 5.30 või nii ja meie lahkusime  enne 5te. Koju jõudes rääkisime Andyga juttu ja ta näitas meile oma imeilusaid pilte. Lõpuks oli kell juba nii palju, et pidi magama sättima. Oli ju juba pühapäev ja me pidime sel päeval ka tööle minema, kes varem ja kes hiljem. 

Mulle öeldi, et ma olen inimene, kes paneb teisi naeratama. Isegi siis kui inimesel on kurb tuju või siis ta õnnetu või lihtsalt tõsine, siis mind nähes hakkab inimene rõõmustama. Ma siis ütlesin, et olen jah üks paras kloun ja naljakas inimene. Tore kui ma suudan teisi rõõmustada.

Andy pildid, loodan, et näete neid. Need on tõesti kenad.

http://www.facebook.com/media/set/?set=a.10150313505493541.352511.511718540&type=3

Veidi infot sellest rannast

http://en.wikipedia.org/wiki/Waimanalo_Beach,_Hawaii

Kuna oli üpriski pime, siis pilte väga ei teinud, aga lisan siia need üksikud ja lisan teile ka pildi sellest rannast, mis pole minu tehtud, aga loodetavasti lähen sinna või taolisesse kohta üks kord ise ja teen pilte.

Pimeduses jäädvustasin randa või siis ookeani

noh palju pole sellest kenast taustast küll näha

meie lõke xd oli algselt suurem

Tõrvik

Külakuhi

Liivane

Magatakse ka päikesevarju all

Nii mitu inimest on pildil?