laupäev, 14. juuli 2012

“The Sea, once it casts its spell, holds one in its net of wonder forever.”

Ärkasin mingi 11 ülesse ja kiirustasin, et end valmis seada ja minna 7/11 juurde ja seal Jessicaga kokku saada. Jõudsin sinna kuskil 11.33 ja teda polnud veel seal, jäin siis mõtlema, et mida teha, kuna ta isa pidi ta telefoni parandusse viima, siis seetõttu ei saanud ma ka helistada talle. Otsustasin oodata ja siis vaatasin ringi ehk näen teda kuskil. Lõpuks ta siis jõudiski. Tal läks kauem ja ta oli hellanud ka Urmase numbrile, aga kuna ta polnud minuga, siis ei saanudki ma vastata. Asusime siis ranna poole. Algul astusin läbi kenasti Paradise'ist ja sain oma tšeki ja rääkisime niisama juttu Jori ja Kristiga. Korraks hüppasin leti taha appi ka, kuna Kristi rääkis moblaga ja Jori oli vetsus. Siis käisime Subway's ja tõime neile veel suured võileivad. Peale selle asusime siis juba randa. Jätsime tähtsad asjad töö juurde, et rannas kegei pihta ei paneks. 
Mõnus hommik siis rannas või siis pigem lõuna. Jõudsime kenasti randa ja päike küttis täiega. Jessica, kes elab Hawaiil polnud suht ammu juba rannas käinud, viimati käis vist eelmine aasta või midagi sellist. Naljakas tegelikult, kuna nad elavad siin ju, aga jh. Võtsime siis päikest ja ujusime ja tegime pilte ja rääkisime igasugu asjadest. Lõpuks olime rannas mingi 3h vist. Jessica üha kreemitas ja kreemitas end, kuna ta ei tahtnud kõrbeda. Rannas oli päris mõnus ikka. Vesi tundus veidi külm alguses ja see on alati nii. Küllap päike kütab meid nii palju, et vesi tundub seetõttu jahe. Vees sulistasime ikka jube kaua. Tavaliselt tüdinen ruttu veest ära, aga täna oli vees nii mõnus kui välja arvata need rohmakad kivid, mis põhjas jalge alla jäid :/ Rahvast oli ka päris palju ja vahepeal sattus mulle vett silma ja siis oli ikka tükk tegemist, et silmad jälle avada, kuna see soolane vesi mõjub mu silmadele küll halvasti. 
Aga üldjuhul sai igasugu pilte teha ja püüdsin ka vee peal lamada, mis tuli mul ka välja, aga Jessical oli raskusi pildi tegemisega, kuna lained liigutasid mind vahet pidamata. Aga jh mingid pildid tulid ikka välja. Selles mõttes oli täitsa vahva. Sel korral oli Jessical suurem soov vees olla kui mul, aga mulle meeldis ka vees olla. Lõpuks tulime siis sealt ära ja siis suundusime kenasti Paradise'i, kuna Dylan pidi ka seal olema. 
Kuna ta aga meie jõudes polnud seal, siis ma pesin seal veits nõusid ja läksid oma paycheque'i rahaks tegema. Läksin siis jälle Bank of Hawaii'sse ja ootasin oma järje ära ja arvake ära mis mulle öeldi, ilma passita ei tee nad minuga ühtki tehingut, kuna mul pole selles pangas kontot. Kuigi mu passil ja id-kaardil on sama pilt ja samas andmed, aga jh järjekordselt ei sobinud mu id-kaart neile. Siis mõtlesin, et las ta siis olla. Lähen käin postkontoris ja ostad ümbrikud ja margid, teadsin, et postkontor on lahti kella 5, aga kohale jõudes oli avastus, postkontor sulgus juba pool 5. Siis mõtlesin, mida ma siis teen. Koju passile ma ka järgi minema ei hakanud  ja siis tuli mulle meelde, et saan oma palgatšekki ka lunastada pangas, mille klient ma olen. Seega seadsime oma sammud kenasti American Savings Banki poole ja seal sain kenasti asjad aetud. Muidugi pandi pool raha arvele, kuna neil mingi poliitika, et kui on uus arve, siis peab raha arvel ka hoidma umbes 2 päeva. 
Peale selle suundusime kuskile sööma. Läksime ühte restorani või kohvikusse, kus sõime pastat. Üpriski vürtsikas pasta oli, et pidin palju vett jooma, mis käis ka tasuta juurde. Hind oli küll pastal kuskil 16 doltsi, aga selles pastas olid ka krevetid ja liha ja muud lisandid ja see oli suurel taldrikul, et mulle tundus, et selle suure taldriku vallutamine on peaaegu, et võimatu, aga hakkama sain kuidagi. Koht oli hubane ja teenindajad üliviisakad ja sõbralikud. Aga saime söödud ja suundusime jälle Paradise'i et Dylaniga rääkida. Lõpuks siis hakkasime ära minema, aga mul tuli meelde et tahtsin jäätist. Dylan ütles, et ärge jätke mind ja kallistas meid. Ja siis läksime esiuksest sisse ja mängisime kliente ja ostsin endale maasika-ja banaanijäätise suhkruvahvliga. Nämma oli. Siis kõndisime juba koju ja rääkisime juttu. 












Ukulele world



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar