Kaardihullus

Täna siis saatsin teele veel 8 kaarti, mis teeb kokku juba 14 kaarti + ühele saatsin kaks kaarti, seega olen 15 kaarti teele saatnud. Ma olen ju tubli selles mõttes. See kord püüdsin kaardid ikka kodus valmis kirjutada, kuigi mul jäi ikka kaks kaarti puudu, kuna üks tellis ju mult naljaka kaardi ja selle ta ka saab. Hommikul ärkasin mingi 12 paiku, kuigi suutsin jälle mitmeid kordi ärgata ja kella uurida. Kuid jah, kell 12 ajasin end ülesse, et olla aktiivne täna. Sättisin end veidi ja kirjutasin kaarte. Teadsin, et täna pean saama ka tipi raha töö juurest, seega oli jälle põhjust sealt läbi astuda.

Sain kaardid tehtud ja kuskil kella kolme paiku läksin kodunt minema, et läbi astuda veel ühest poest ja sealt kaks kaarti muretseda. Käisin korra läbi meie imelisest apteegist, kust leiad lisaks rohtudele veel kõike muudki sh ka kokat ja suitsu vist ka. Kuid sealsed kaardid olid juba läbi leierdatud ja sada korda üle vaadatud. Seega läksin sinna poodi, mille nimeks on Hawaiian Natural High vist. See on see Bob Marley teemaline pood. Sealt sain naljaka kaardi ja mõtlesin hiljem, et miks ma veel üht ei ost, aga küllap ma hiljem ka selle saadan nalja tahtvale sõbrannale. Siis kui 8 kaarti oli olemas soetasin ümbrikud ja kirjutasin veel kahele kaardile veidi juttu ja siis sain ka margid ja hakkasin aadresse igale ümbrikule kirjutama, küll see võttis mul kaua aega, aga lõpuks sain tehtud. Muidugi olin terve selle aja muusikaga sõber, seega ma väga ei märganud mis mu ümbruses toimus. Isegi kui üks naine tahtis küsida, midagi siis võttis ikka veidi aega enne kui ma kuuldel olin. Lõpuks sain asjad aetud ja viskasin kaardid postkasti, seega musid oodake siis minult kaarti. Mõned on juba saanud, mõned on alles teel. Seega, kes kannatab, see kaua elab. 

Peale kaartide postitamist käisin töölt läbi, lootuses, et saan oma tipi raha ka kätte, kuna mul polnud enam sularaha ja ei viitsi kogu aeg ka kaardilt raha võtta ja pangale lisaraha maksta. Seega tuli välja, et sain kaks ümbrikut ja siis ma küsisin Jorilt, miks ma kaks sain ja ta ütles, et küllap sa eelmine kord ei võtnud oma raha ära, siis ma ütlesin talle, et ma arvasin, et ma eelmisel korral ei pidanudki saama ja ta vastas mulle ikka pidid. Ma siis mingi naiss. Sain kokku 85 doltsi (39 ja 46). Ma olen rahul, kuigi tean, et saadakse ka rohkem, aga see ju ka päris hea kopikas. Töö juures ostsin jälle ühed mochid, see kord võtsin Tiramisu maitselised ja need tõesti meeldisid mulle. Nämmad olid. Peale selle tahtsin jäätisekokteili ja Jori tegi mulle oma special kokteili šokolaadi-maasika jäätisekokteil + veel lisandid. Lõpptulemus oli päris ahvatlev ja maitsev, isegi Dylan maitses seda nämmaaa. 

Rääkisime pikalt Joriga juttu ja ta uuris kaua ma veel olen siin, kuna tahab ka muga mingi aeg chillima minna. I like it. Ma saan ikka väga hästi oma kaastöölistega läbi ning see teeb mulle rõõmu. Jori on selline vahva neiu tööl, teeb nalja ja räägib suga kõigest. Selle tõttu on temaga lihtne suhelda. Meil viimasel ajal omad teemad tekkinud suhtlemisel. Seega vahva värk. Ta on samuti kohalik havailane. Ta ütles mulle, et olen võrreldes teiste eestlastega palju jutukam ja lõbusam, mis talle muidugi meeldib. Kuna teised eestlased ei suhtle niivõrd palju nendega. Brit muidugi suhtleb ka. Jori ütleski, et Brit on naljakas neiu :) Heas mõttes muidugi. Ma pidin ka naljakas olema. Tunnen, et peaksin klouni riided selga ajama ja tänava peal chillima ja klouni mängima. 

Aga jah ma vaikselt olen mõelnud, et kui lahkun, siis hakkan ju kõike seda taga igatsema ja see saab küll raske olema. Aga nagu Karin eile ütles, et alati on võimalik tagasi minna ja kes teab, ehk tulengi üks päev siia veel tagasi. Dylanile eile ütlesin küll, et vaevalt ma veel siia tagasi tulen ja ta ütles misasja tule ikka. Karini sõnad panid mõtlema, ehk tulengi eks ole näha, mis tulevik toob. Ma ei hakka rutakalt otsusi hetkel tegema. Aega on. Kui ma algul veidi kahetsesin tulekut, siis nüüd olen lõpuks rahul.

Töö olles oli mul seljas üks kirju kleit ja Larry meie mänedžer-assistent ütles, et kena mustriline kleit, et ma olen nagu mingi kirev lind. Samas eile või üleeile ta oli öelnud, et talle ei meeldi minuga koos töötada.  Aga kuna ma pole selline inimene, et ma peaks peale neid kuuldusi suhtumist kohe muutma. Ma olen ikka sama neutraalne nagu alati. Loodame, et muid asju ei juhtu seal tööl veel. Viimasel ajal on hõõrdumised võimust võtmast. Aga mina pole kellelegi halvasti öelnud, kuna ei viitsi oma närvi mustata, las ta siis olla. 

Vahepeal jõudsin üle tee käia ja Dylanile ühe latte tuua. Käisin ta sõbra töö juures, keda ma samuti tean Sam, kes on ta üks parimaid sõpru. Samuti hästi tore inimene. Sõbralik ja mõistlik, muidugi on tal ka vanust rohkem, aga sellegipoolest ta teab, mida ta räägib. Proovisin ka seda lattet, aga noh kuna ma pole kohvijooja, siis see mulle väga ei meeldinud. Sam tegelt imestas, et ma kohvi ei joo ja ta ütles, et ma ei tea kuidas teil Eestis on, aga siin kõik joovad põhimõtteliselt kohvi. Siis ma ütlesin talle, et meil ka joovad inimesed valdavas enamuses kohvi, ma olen see erand, kes pole kohvilummuses kunagi olnud ja tõenäoliselt ma ka pole seda kunagi. Selle kohviku nimi oli Gorilla In The Cafe, tundus selline hubane kohake olevat. Sam on seal mänedžer. Kui ma tulin sinna, siis ta parasjagu tegeles jookide üleskirjutamisega ja ma ütlesin hei ja siis ta ütles, et ma arvasin, et klient tuli. Ma ütlesin ma olen ka klient. Tellisin siis Dylanile selle Latte ja see neiu, kes mind teenindas ütles, et las parem Sam teeb joogi, kuna ta ei taha seda ära rikkuda. Küllap oli ka uus tööline seal. Sam veel uuris, kas Dylan tahab mingi miatsega lattet või tavalist ja ma ütlesin, et ma ei tea sa peaks paremini teadma ja ta tegi tavalise. Õnneks Dylan seda just tahtiski. Neil oli seal nö kassa arvutiks ipad, mis pani mind veidi imestama.

Lõpuks oli aeg nii kaugel, et kell oli 6 ja arvasin, et lähen koju kuigi Dylan ütles küll, et ole siin ma ütlesin,et ma ei hakka neid segama. Neil ka tööd vaja teha. Kui Jori veel tööl oli siis ta röstis kookost ja siis ma sõin veits seda, aga lõpuks oli seda liiga palju, et ma ei tahtnud enam seda värsket kookost. Lõpuks siis läksin minema. Vb lähen veel enne sulgemist sinna, et pakk mochisid osta. Tahaks ikka veel neid süüa. BTW Viivi kui sa seda kunagi loed, siis selles Gorilla In The Cafe's müüdi pisikesi makroone, et ma pean hakkama minema neid ka tastyma :D Need nägid päris kenad välja, seega pean minema neid proovima. 

Ja nüüd ma olengi kodus, pesen pesu ja niisama olesklen ja mõtlen, mida homme hommikul teha. Võib-olla üks kohalik viib meid kuskile, kui ta kaine ja ta saab. Kuna tahaks veel miskit siin näha. Enne rääkisin Ottoga, et peaks rentima auto ja minema kuskile saart avastama. Rääkisin tallegi, et ma pole automaadiga sõitnud ja tuli välja, et ta ka pole sõitnud. Jeee ma pole ainuke. Seega tasub proovida. Autoga oleks päris šeff ringi chillida. Peaks ainult hea seltskonna kokku ajama, et minna kuskile. Ma jäin mõtlema, et juba järg nädal saame palka, küll käib see ruttu. Kaks nädalat lendavad ruttu mööda.

Nii nüüd mul on vist mõtted otsas, seega peaksin minema pesu kuivatist välja võtma ja sisustama paar tundi oma aega ja siis vaatama, mis ma teen. Vaja õue värsket õhku hingama minna.

PS! üks päev vaatasin niisama oma vanu pilte, kus mul olid ripsmed ja kui ilusad mu silmad olid. Ei tea, kas peaks uuesti mõneks ajaks ripsmed panema või. Eks vaatab seda asja. Ja mu küüned, neid missin nii väga. Muidugi mitte rohkem kui oma kalleid kodus ja mu musi Kaarlit (L)

Üks huvitav fakt. Ameerikas alustavad noored palju varem töötamist, kuna arvatavasti on neil see võimalus. Paljud töötavad selleks, et aidata peret või siis selleks, et endale raha teenida. Nagu ma täna aru sain, siis siin lausa vanemad paluvad lastelt raha, et maksta renti ja muid kommunaalmakse.