Pidasime pikalt plaani, et saame kokku meie nüüdseks juba endise ülemusega ja veedame taga veidi aega enne kui ta tagasi Dallasesse läheb. Jessica meisterdas kollaaži, Keiu ja Elin tellisid Eestist šokolaadid ja mina ostsis tänuavaldava kaardi ja kirjutasin sinna ilusad sõnad ja lasin kõigil alla kirjutada. Käisin siis kõigilt kogumas allkirju nime näol. Lasin ka Robertil alla kirjutada, kuigi ta arvas, et ta ei meeldinud Kristile. Aga nii hullud need asjad ka ei olnud.
Püüdsin pikalt ajada seda kokkusaamise asja. Üritasin kuupäeva paika panna nii Jessica kui Dylani abiga, aga lõpuks jäi meil siis esmaspäev 30.juuli ehk siis täna. Kahjuks Dylan ei saanud tulla, kuna ta oli uues töökohas õppimas, nö treeningul. Robert ei tahtnud tulla ja Jori oli tööl ja Jasonna, küllap siis ei maininud ma talle asja nii täpselt. Brit puhkas sel päeval ja sp ei tulnud. Saime kõik Yogurtlandi ees kokku. Lasin veel Jessical ja Catherine'il nimed alla kirjutada. Siis otsisime Kristit ja ta oli õues juttu rääkimas. Läksime siis üle tee Cheeseburger in Paradise'i ja siis võtsime laua ja istusime maha. Tellisime kõik endale midagi süüa. Ma võtsin ühe burgeri friikatega ja lisaks olid seal veel ka ananass see, nämmi.
Söögi taga rääkisime mitmetel teemadel. Kuidas tööl läheb jne, ja senimaani on kõik norm. Ta rääkis ka oma plaanidest ja soovitas meil ta fb-s ülesse otsida, kuna siis saab ju edasi suhelda. Küsis, mil on meie sünnipäevad ja kutsus muidugi meid kenasti endale külla Dallasesse, enne kui me ära lähme või siis kui kunagi jälle siia kanti sattuma peaksime, siis peaksime Dallasesse minema, seal on lihtne tööd leida ja samas on ka elatustase madalam, mis tähendab, et korterid on odavamad ja lihtsam on seal elada. Samas on ka seal meeletu kuumus-40-43 kraadi, seega see on jube. Aga tahaks tegelikult kunagi ka seal ära käia, kuna see tundub vahva koht.
Seega oleme alati teretulnud meie endise ülemuse Kristi juurde, mis on temast ju väga armas. Meie kink meeldis talle ka muidugi. Näha oli, et meiega suheldes ta oli kurb ja tal oleks vist peaaegu pisarad ka silma tulnud. Kallistasime teda ära minnes hästi kõvasti ja tegime pilte mälestuseks. Lisasin mõned ka fb ja lisasin ta sõbralisti ja nägin, et ta oli isegi ennast mu piltidel ära tag'inud. Meil oli lõbus saime igasugu asjadest rääkida ja lõpuks tänasime teda tõesti, et ta nii tore ülemus oli. Ta tegi veel nalja, et ta oleks pidanud veidi õelam vist olema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar