Õnn versus kurbus

Tänane päev on möödunud üldjoontes väga hästi. Võrreldes eilsega olin mul täna palju parem tuju ja motivatsioon edasi pürgida. Hommikul ajasin end püsti ja tegin lõpuks oma lemmiktoitu-makarone hakklihaga. Samal ajal suhtlesin ka muidugi Kaarliga, kes lõpuks jäi ka magama, kuna kell oli siiski Eestis 2 -3 öösel. Lõpuks kui sain oma makaronid valmis, sain ma nautida neid. Peale selle käisin võtsin veidi sularaha ja siis käisin duši all ja hakkasingi tööle sättima.

Tööle läksin jällegi rõõmsal tujul, kuigi näha oli et tööl oli veidi pingeid, mis olid siiski minimaalsed. Ühe vahetuse ülem peab oma vahetuse lõppedes ootama järgmise vahetuse ülemat, kuid kahjuks teine hilines veidi. Täna püüdsin teha kõike muud kui vahvleid, kuna ma tahan ka muid asju juurde õppida ja ma ei saa kogu aeg teha vahvleid. Seetõttu kasutasin oma õpituid oskusi. Teenindasin kliente ja valmistasin ise jäätisepalle ja segasin neile lisandeid jäätise sisse. Kuid tööle jõudes nägin, et meid oli päris palju tööl ja siis ma arvasin, et ehk on parem kui ma jagan näidiseid õues ja seda ma ka tegin. Kuigi jäätis sulas kiiremini kui ma jõudsin jäätisenäidised ära jagada. Lõpuks sain ka jäätiseleti taha, kus silusin jäätist ja samas andsin ka klientidele proovida. Siinsel kohvikul on põhimõte, et enne ostu on sul võimalus proovida erinevaid maitsed ja siis teha oma otsus. Alati on võimalik mitut erinevat maitset ka kokku miksida või siis lisada erinevaid lisandeid, mis on samuti üpriski populaarne. Kuna eelmine kord sai harjutada seda kõike, siis täna kasutasin oma õpituid oskusi. Teenindasin kliente ja valmistasin ise jäätisepalle ja segasin neile lisandeid jäätise sisse. Pidin ka mitmel korral tegema väikeseid jäätisepalle väikese koonusvahvli  jaoks. Igal inimesel on erinevad soovid ja neid soove tuleb rahuldada.

Kuna täna oli laupäev, siis oli meil kohvikus jälle maskott, kelleks see kord oli Angry Birds, eelmine kord olid M&M's tüüp. Tema põhimõte on siis inimesi ligi meelitada, kuid kui aus olla siis ta tegi veidi halvasti oma tööd täna. Ajal, mil ma jagasin jäätisenäidiseid õues tuli mu juurde üks mees ja küsis kas tohib maskotiga pilti ka teha. Minu vastust oli muidugi jaatav, aga siis kui nad lähenesid maskotile, siis ta taganes, mis oli temast äärmiselt ebaviisakas. Seega see mees ütles, et ta vist ei taha, head aega. Enne see mees veel uuris kust ma pärit olen. Algselt arvas ehk olen ma kohalik, kuid ma vastasin, et Eestist. Seega ta oli veidi üllatunud, et nii kaugelt tuleb inimesi siia tööle. Tundus isegi, et peale maskoti tööaega tuli rohkem kliente kui enne. Maskott oli vist juba veidi tüdinenud kõigest sellest. Samas me jagasime lastele ka õhupalle, mis tegi nad muidugi rõõmsaks. Dylan tegi maskotiga koostööd ja tegi veidi reklaami kohvikule jagades jäätisenäidiseid. Kuna tal on piisavalt vali hääl, siis oli tal ka palju lihtsam endale tähelepanu äratada. Ta on ju üks fantastiline teenindaja. Ta jõudis täna vist ligi kümme kandikutäit jäätisenäidiseid ära jagada. Well done, Dylan :)

Veidi siis Dylanist. Dylan on üks tõeline musternäidis ehtsat teenindajast, kes oskab inimestega suhelda ja teab kuidas neile läheneda. Selle tõttu on tal tihti ka töö juurde tuldud ja tööd pakutud. Mõneti on ta üks tõeliselt rõõmsameelne ja positiivne isik. Ma küll ei hakka siin avaldama tema positiivsuse või rõõmsameelsuse saladust, kuigi arvan, et nii mõnigi inimene teab, millest jutt käib. Sõbralik ja viisakas inimene. Talle meeldib vahel uurida, kuidas mingi sõna eesti keeles on. Ta tegi täna ka nalja meie sõna üle "Tere". Tema jaoks on see nagu mingi tatata. Naljakas küll, aga pole hullu. Kuna enamus asjad on tehtud kohvikus(jäätis, vahvlid, mõned lisandid jne), siis täna rääkis Dylan ka kliendile seda, et jäätist teeme kohapeal, et meil on spets. masin jne. Kuid kuna ta rääkis seda veidi naljatledes ja ma ka omakorda puhkesin veidi naerma, siis klient küsis kas ta teeb nalja ja ma vastasin ei tee, me tõesti toodame jäätist kohapeal. Klient oli üllatunud ja siis tänas ja lahkus koos oma tellitud jäätisega.

Steven õpetas mulle täna seda, kuidas nad teevad vahvlitele šokolaadiääri ja kuidas nad üleüldiselt kaunistavad vahvleid. Seega sain täna ka seda tööd proovitud ning tõttöelda mulle meeldis seda teha. Ometiks pole mul kunstiannet, siis tahes tahtmata meeldib mulle luua omamoodi kunsti. Olgu see, siis joonistasime, kaunistamine või mis iganes. Igatahes esmalt kastsin vahvlid šokolaadi sisse, mis oli siis pigem ehtsa kakao maitsega. Lasin veidi šokolaadil tõmbuda, et see veidi tahkuks ja siis kastsin selle röstitud kookose sisse. Sain nii tehtud 7 vahvlit, millest üks läks kahjuks mul käes katki, kuid selle eest sain ka oma kunstitööd proovida. Kui aus olla, siis see vahvel, mis on kaunistuseta juba hea oli koos šokolaadi ja kookosega veel parem. Ise tehtud-hästi tehtud.

Üldiselt oli täna üpriski edukas päev kui väljaarvata selle päeva veidi süngem pool. Nimelt Steven, kes nö õpetas mulle igasugu asju, otsustas töölt lahkuda. Ta oli vahetusevanem, kellel lasus veidi suurem vastustus kui meil. Muidugi olid kõik šokeeritud ja samas ka pettunud. Dylan ütles veel, et minu poiss läks minema. Kuna meil töötab hetkel vaid 2 poissi ja ülejäänud on naised, siis oli muidugi veidi kurb. Dylan püüdis küll tööl teda rahustada ja veenda teda jääma, kuid siiski ta läks minema ja hiljem viskas võtmed ja kaardid ka lauale. Asjad mis ta selle viisid olid üpriski tühised, kuid samas tal oli tunne, et teda ei austata või tema tööd ei hinnata piisavalt. Nimelt oli kogemata üks vahvel vahvliküpsetajasse jäänud ja ära kõrbenud, mis ometiks pole suur probleem aga kui mänedžer Kristi seda mainis talle, siis see tundus Stevenile veidi rünnakuna, kuid sellegipoolest oli tol hetkel veel kõik korras. Hiljem käis kohvikus ka selle pinnarentija ja siis oli jälle väike probleem tekkinud, mille täpseid tagamaid ma ei tea ja siis üks asi viis teiseni ja ta lahkuski. Ma arvasin, et äkki ta jahtub maha ja tuleb tagasi, aga ei. Kuid hommik on õhtust targem ehk tuleb siiski tagasi. Tubli poiss oli siiski ja tema oli see, kes mind õpetas välja ja samas andis juhiseid, kui midagi oli teha vaja. 

Lõpuks kui tööpäev läbi sai, siis jalutasin Dylaniga koju, kuna ta elab ju üle tee, seega oli üks tee minna ja pealegi nagu nad mulle räägivad, siis on üpriski ohtlik üksi minna. Seega parem karta kui kahetseda. Tee peal sai rääkida nii pesupesemiset kui autodest. Lõpuks jõudsin ka koju ja poetasin paar sõna ka Urmasega ja siin ma olen kirjutan blogi ja haigutan. Seega peaks vist magama minema, kuna mul on hommikul vaja tööle minna. 

Mu lemmikud :)

Minu tehtud :)