Kalakaua street/tänav

Eile Yogurtlandi poole minnes, nägin palju erinevaid talente, mis oli mööda Kalakaua tänavat laiali. Võiks lausa öelda, et õhtul on see tänav välja kujunenud nagu šouks, kus igal pool keegi näitab oma talenti. 

Mööda tänavat minnes tuli mul lausa naeratus näkku nähes neid vahvaid inimesi. Muidugi igale ühele pandi ka raha nende kastikestesse. Kuid nende esitused olid võimsad. Nägin lapsi, kes laulsid ja mängisid mingit keelpilli. Arvan, et see oligi too poiss, kellest terve tänav räägib. Poiss, kel pidi olema imeline lauluhääl ja meeletu talent. Neid pidi tegelikult olema kaks, aga ma nägin vaid ühte. Algul poiss mängis oma pilli ja siis hakkas laulma ja eile oli mul veel meeles, mis lugu see oli, aga täna juba meelest läinud. Kuid tema esitus oli väga võimas, kuna ma kuulsin seda juba kaugele ja see pani mind isegi kaasalaulma. Super tubli poiss oli. 

Lisaks talle nägin erinevaid kunstnikke, kes maalisid inimesi kui ka maastikku ja muid kenasid kohti. Nende pildid või siis maalid nägin imelised välja. Mul tekkis lausa tahtmine paluda endast ka portreepilt maalida lasta, aga siiski mõtlesin "Ei, võib-olla mõni teine kord". Seega jätkasin oma teed ja nägin veel paljusid esitusi. 

Üks inimene tahtis vist mingeid trikke teha v nii ja ühed tegin käepaelu nimedega, mis tundusid samuti šefid :) Mõtlesin, et vaatan ka lähemalt, aga kiirustasin Yogurtlandi. Tee peale jäi veel ka mehed, kes peaksid olema vist miimid. Neid oli kuldseid, punaseid kui ka hõbedasi. Mõned tegid hääli ka, aga teised seisid nagu sambad. 

Inimesed olid kogunenud erinevate artistide juurde ja seetõttu oli liiklemine raskendatud. Lõpuks olin Yogurtlandis, tahtsin seal veidi jogurtit süüa polnud ammu söönud. Seega sinna jõudes avastasin ülipika järjekorra, mis oli ikka kohutavalt pikk. Lõpuks sain ka järjekorra sappa. Muidugi nägin seal Dylanit. Kuna esmaspäev ja teisipäev ta töötab seal. Läksin siis lasin mõned erinevad maitsed endale topsi. Võtsin šokolaadi, pistaatsia, kookose ja virsikumaitselised jääjogurtid. Lisaks panin peale virsikud ja maasikad. Kokku tuli päris hea. Dylan tegi veel mulle 10% allahindlust- nii armas temast. Seal ootasin sõpra ja lõpuks läksime siis niisama jalutama. 

Mäkis sai veel üks smuuti võetud ja nende smuuti on üpriski hea ja hind pole tappev. Nagitsad on ka mul mingid lemmikud vist jälle sai 20tk nagistaid ostetud ja söödud. Need olid ka nämmad.

Veidi siis kohalikest ja minust. Paljud kohalikud ütlevad, et mul on väga ilus aktsent samas kui Steven ütles, et mul on päris keeruline aktsent, et ta ei saa kõigest aru või siis ta mõtles seda, et mul on huvitav aktsent ah ma ei tea. Fakt on see, et paljudele meeldib eestlaste aktsent, kuna see on selline teistsugune ja huvitav. 

Teine asi, mis mind naerma pani oli täitsa naljakas ikka. Mina olen end alati pidanud täiesti tavaliseks neiuks. Pole pidanud end suureks kaunitariks, vaid lihtsalt sümpaatseks ehk ja tavaliseks. Kuid eile öeldi mulle, et kindlasti vaatavad palju tüübid mulle tagant järgi, kuna ma olen väga ilus ja kena neiu. Mina muidugi väitsin vastupidist, kuna senimaani polnud ma veel seda täheldanud. Kuid täna kõndisin ringi ja siis ühed vilistasid, teised ütlesid hei ja üks tüüp jäi seisma ja tuli muga rääkima. Ma olen alati võõraste inimestega läbi saanud seega see polnud minu jaoks midagi väga uut. Kuid sellegipoolest ei mõistnud ma, mis siis meis eestlastes nii erilist on. Ma võin siin leida palju uusi tuttavaid, võimalik, et mõnest neist võib ka mu sõber saada, aga muud ma ei otsi ja ei vaja :) Kuna mul on kodus üks maailma kõige imelisem mees ja seetõttu ei vaja ma võõraid. Sõpru on alati hea omada. 

Selline oli üks miimidest

Üks lõbus lugu ka, mida Steven soovitas. See lugu pani mind mõtlema igasugustest asjadest.