Ma pole nüüd mitmeid päevi ühtegi sõna tööst maininud. Juhtunud on nii mõndagi. NIi häid kui halbu asju, aga nüüdseks olen juba rohkem harjunud töökohaga ja enam polegi asjalood nii hullud. Oleme palju laule selgeks õppinud ja ma lausa naudid laulude laulmist, see on kuidagi selline mõnus tunne. Ja samas see haarab ka kliente kui me laulame neile ja siis täname neid laulu lõppedes. Aga nii palju siis hetkel lauludest.
Ühel päeval nimelt eelmine kolmapäev suutsin end ka kenasti haavata jälle selle malmpotiga, kus me jäätist hoiame. Ja mis kõige naljakam, just nimelt sel samal päeval mõtlesin, et peaks endale mõned plaastrid ostma, kuna jalanõud hõõrusid jalad ära ja siis tahtsin plaastrid panna sinna, aga enne tööd polnud mul aega poest läbi joosta, kuna venitan kogu aeg viimse minutini ja siis jooksen tööle põhimõtteliselt. Aga noh kuskil poole tundi enne töö lõppu hakkasin jäätiseid vahetama ja siis juhtuski nii, et tahtsin juustukoogi jäätise poti vahetada uue vastu, aga sõrm jäi poti alla ja ääred on teravad ja nii ma siis tõmbasin näpu küünenaha juurest katki. Verd tuli meeletus koguses. Jätsin asja pooleli ja võtsin mässisin paberi ümber. Küsisin kohe ka plaastrit ja oma tööd ma lõpetada ei saanudki, see verejooks ei lakanud kohe üldse. Shantel muretses mulle kähku plaastri ja veri tuli isegi läbi plaastri, seega hoidsin end jäätistest eemal, kuna see poleks enam sanitaarne olnud. Kuigi viimastel minutitel teenindasin ikka paar klienti aga ma panin teise plaastri ka peale ja siis nagu polnud verejooks enam nii tugev. Shanny tundis küll muret, küsis kas ta peab nagu avalduse selle kohta kirjutama, et ma vigastasin end või ehk peab ta mulle 911 välja kutsuma ehk siis kiirabi, ma ütlesin, et pole midagi vaja. Ta päris seda mingi 10 korda ja ma jäin endale järjekindlaks, kuna see polnud nüüd nii suur vigastus ka. Seega ei näinud ma põhjust sellest suurt probleemi teha.
Muidugi oli näpp mitmeid päevi valus ja isegi koju minnes mu näpp veritses veel, seega jooksin poodi ja ostsis mõned plaastrid, aga nüüd see koht juba paraneb õnneks. Kõik, mis ei tapa teeb tugevaks. Nüüd hetkel mõtlengi, et kui mul oleks praegu geelküüned, siis ma oleks neid vast miljon korda juba murdnud, aga siiski tahan neid tagasi panna, kuna oma küüned ei püsi üldse kenad ja ma ei viitsi neid lakkida ka ja ilma pole ilus.
Muidugi North Shore'il vette hüpates suutsin endale megasuure sinika ka saada, kuna hüppasin käed laiale ja siis käis ikka paras pauk kui vette prantsatasin, aga sellegipoolest oli see üks lahe kogemus, hüpata kuskil 10m kõrguselt alla. Samas on kanni sabakont veidi valus, küllap mu kann ka nats kannatas kui alla hüppasin, aga üleüldiselt on kõik normaalne, halvatud pole ja liigelda saan seega pole hullu.
Kuna mul oli reede ja laupäev vaba, siis mulle tundub kogu aeg pühapäeviti tööle minnes, et tegelikult on juba esmaspäev. Aga esmaspäev on alles nüüd. Varsti peangi tööle minema. Nüüd, kus olen tööga harjunud, mõistan asju palju paremini ja saan aru, et sellest suvest saanud hulgaliselt kogemusi, just nimelt töö suhtes. Arvan, et nüüd on mul lihtsam töötada ükskõik mis kohvikus ja kellena. Kuna selles kohvikus olen õppinud palju asju, enam ei tundugi miski nii raske. Oskan teha jäätisekokteile ja smuutisid, oskan miksida jäätiseid ja oskan teha veel mõndasid magustoite, seega no problem. Karin, avame nüüd siis jäätisekohviku???
Laulude koha pealt siis nii palju, et teoreetiliselt peame igaüks laulma erinevat laulu. Seega inimene, kes kasserib raha sisse ja saab tippi, siis see laulab ka oma laulu. Mul läks algul oma laulul teine ja viimane rida sassi, aga nüüd on selge ja eile avastasin, et mulle jäävad laulud kenasti meelde. Isegi öösel magama jäädes laulud kummitasid mind. Laulsin vist kõik laulud oma peas läbi. Kuigi ma pole Cold Stone'i fänn, siis sellegipoolest on mulle vaikselt hakanud meeldima seal töötamine, kuigi Paradise'is tundsin end palju kodusemalt.
Aga laulda mulle meeldib ja ma lähen muusikaga kaasa, mis raadiost tuleb ja seetõttu ma tantsin vahepeal ja laulan seal ka teiste laulude järgi. Ja ma jumaldan inimeste teenindamist. Eile jälle sain vene keeles suhelda klientidega. Seal oli perekond, kes rääkisid omavahel vene keeles ja siis poiss püüdis oma inglise keeles mulle seletada, mis neil vaja on. Aga kuna mulle meeldib näidata, et valdan mitmeid keeli, siis ütlesin, et võin nendega ka vene keeles suhelda, kuigi mulle tundus, et mul oli vene keeles suurem aktsent kui eales varem. Kas ma hakkan keelt unustama? Mul ei tulnud kohe meelde kuidas on kirss jne. Aga saime hakkama. Poiss küsis mult, kas te räägite vene keelt ja ma vastasin jh, siis ta nagu woww. Ja pereema siis andis oma tellimuse sisse ja oli hästi viisakas, aga kus seal alles tuli pikk nimekiri, mis ta jäätisesse tahab. Olid jube sõbralikud ja soovisin neile kena päeva jätku. Nad küll ei tippinud, aga vähemalt sain ma ise enda üle uhke olla, et sain mõnd oma oskust jälle näidata. Keiu veel hiljem uuris, kas nad ikka olid venelased ja ma ütlesin, et olid küll. Rääkisid ka omavahel vene keeles. Ma tavaliselt kuulatan, mis keeles räägitakse, kui mõistan, et see pole inglise keeel.
Ühel päeval oli ka üks saksa pere. Rääkisin nendega üldiselt inglise keeles, aga kui nad lahkusid siis ütlesin neile Tschüss ja perepoeg vaatas tagasi ja naeratas ja ütles Tschüss. Neid olid ka tore teenindada ja samas ma kohe ei hakanud saksa keeles rääkima, kuna ei pidanud seda tol hetkel vajalikuks. Aga ma nii uhke ikka enda üle. Eile oli ka üks klient Mehhikost, siis temaga ma päris hispaania keeles ei suhelnud, aga lõpetuseks ütlesin gracias ja Hasta Luego ning sellest piisas. Olen ikka kohutavalt uhke, et võin saksa keelt rääkida. Ja veel mõnesid keeli. Ühel päeval olid ka saksa tšikid, kellega rääkisin küll inglise keele, aga siis tuli meil teemaks ka saksa keel ja ta uuris kust ma oskan seda ja kaua õppinud jne. Siis sai ka lõpetuseks öeldud Danke ja Auf Wiedersehen. Tunnen tegelikult, et kiputan ka inglise keeles kiiresti rääkima, et ise ka ei saa aru, mis ütlen.
Veidi tippimisest. Keiu suutis ühelt kliendilt saada 8 doltsi tippi ja siis me laulsime ja laul läks metsa hihhii. Klient oli öelnud, et kuulsin et te laulate siin ja Keiu ütles jah me laulame, aga siis me nats feilisime, aga pole hullu. Oleme sellegipoolest tublid. Ma sain ka tippi ja siis helistasin kella ja klient ütles, et pole vaja laulda ja pani veel doltsi, aga siis kui ta läinud oli, siis ikka laulsime. Igaühel omad soovid nö. Me õppisime selgeks ka ühe sünnipäeva loo ja me laulsime seda ka Jorile, kel oli eile sünnipäev. Ta polnud tööl seega helistasime talle ja jätsime talle voicemailis loo, mis tuli täitsa hästi välja ja täna ta ütles, et talle väga meeldis. Rõõm kuulda :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar