Hommik oli mul lühike, kuna Kristi helistas mulle. Alustasin kõnet terega ja ta küsis kas kõik on korras, ütlesin jh, aga küllap kõlasin unisena. Ütlesin, et kõik on korras. Ta ütles, et tema käes on mu viimane palk, et tuleksin sellele täna siis järgi. Ütlesin, et nkn plaanisin tulla Paradise'i. Ta ütles väga tore, et näeme hiljem. Siis mingi aeg sõnumeeris mulle Jasonna ja uuris, mis ma teen. Ütlesin, et jaman postkaartidega. Ja jah kallid sõbrad ma pole ikka jõudnud neid ära saata, kuna uurisin, et äkki veel mõni mu sõber tahab kaarti, seega saadan need täna. Ütlesin Jasonnale, et jõuan hiljemalt kell 4pm ja ütles, et miks nii hilja, aga mul polnud muud valikut.
Lõpuks siis jõudsin Paradise'i. Ostsin mochi jäätist ja hiljem ühe shake'i, kuna oli viimane päev Paradise'is siis hinnad olid veel madalamad kui enne. Dylan maksis mu mochid kinni ja shake'i ma ei lasknud maksta, ütlesin, et maksan ise ja õnneks oli Kristi kassas, et ta sai mult raha võtta. Ja sel päeval suudeti teha ka müügirekord, mis siiski oli nõrgavõitu, aga siiski parem kui enne. Kuna Dylan tahtis, et me uuriks kas saame ta jalanõud Vansi poest kätte, mille ta oli pannud seisma sinna. Ütlesin, et võime uurida. Tahtsin nkn endale ka mugavamaid jalanõusid tööle ja niisama. Tossud hõõruvad millegipärast. Seega oli see hea võimalus kaks ühes ära teha.
Jasonna oli koos oma venna ja sõbra Treiga. Olime veidi Paradise'is ja siis sain oma raha kätte, panin allkirja ka, kuna ta maksis meile sulas, seega ei läinud ka makse maha. Saime ka oma viimase tipi viimase päeva eest või midagi. Tore oli raha saada. Kõik oli meeleolult jube kurvad. Rääkisin veidi ka Dylaniga Jasonnast ja siis ta küsis, kas ma olen ikka ta parim sõber, ütlesin, et muidugi. Ütlesin Dylanile, et räägin Jasonnaga ja seda ma ka tegin. Lõpuks suundusime siis bussipeatusesse, et sõita Ala Moana Malli'i, mis oli mingi aeg maailma suurim avatud kaubanduskeskus Ameerikas. Sinna sõites sain ka istuma. Jori istus mu kõrvale ja ma kuulasin taga mussi. Tal olid jube head kõrvaklapid. Pm olid need sama tüüpi kõrvaklapid, millega ma Steveni pool muusikat kuulasin ja ta rääkis mulle nendest kõrvaklappidest kui maailma parimatest. Seega need on tõesti head kõrvaklapid, välishelid ei sega üldse.
Jõudsime kohale ja käisime mitmes poes. Jasonna ostis endale ka ühe t-särgi. Ma ostsin siis Vansi ketsid, kusjuures ostsin need vansi kõrval olevast poest. Naljakas nagu. Vansi poes oli valik nii suur, et valida oli raske. Seetõttu läksin teisse poodi. Kui jalanõud olid käes, käisime veel mitmes poes. See pood, kus Jasonna t-särgi ostis oli mingi rokiteemaline pood ja isegi klienditeenindajad oli omamoodi. Kõige alguses käisime jalanõude poes, kus proovisime kingi, mida Jasonna tahab endale sünnaks, mis on päris kõrged, aga kenad siiski. Mulle ka meeldisid ja polnud sugugi ebamugavad. Kes teab vb soetan endale miskit taolist. Värvilt proovisime siniseid. Meil Sonnaga, sama jalanumber vist. USA 8 siis :D Minu arust on see kaubanduskeskus kohutavalt suur ja keeruline. Mina seal orienteeruda küll ei oskaks. Masendav.
Lõpuks tulime sealt tulema. Jõudsime tagasi Waikikile ja ma läksin Sonnaga Britu poole, et talt pildid võtta ja samas Otto pildid saada. Läksime siis sinna ja jõudsime 29ndala korrusele ja jõudsime siis Briti juurde. Brit kutsus meid sisse ja siis laadisime pilte. Otto oli mulle kirja ka jätnud, et filmis mu matka kukkumist tagurpidi, et kui vaadata tahan seda, siis pean ümberkeerama arvuti ekraani. See video on fun. Vb laen fb v youtube'i kunagi. Ma ikka nii andekas. Jõudsime siis Paradise'i Brit läks võttis raha ära ja ma rääkisin Dylaniga. Ütlesin, et rääkisin Sonnaga ja ta tahab talle võimalust anda. Dylan oli õnnelik. Aga ma ütlesin, et see pole kindel mil ta seda teeb. Dylan kallistas mind ja suudles kätt. Tore kui saan sõpra aidata kuidagi. Näha on, et see mees on ülisõbralik, südamlik ja pühendunud. Temast saaks imeline isa tulevikus.
Lõpuks tuli Kristi juba saali ja ütles, et me hiljem tagasi tuleks, kuna rahvast palju ja ruumi vähe. Et peale kümmet saavad kõik tasuta jäätist jne. Aga ma ikka ostsin ühe.
Me Britiga mõtlesime, et käime poes, kuna mul oli tööks musti pükse vaja ja Brit tahtis ka mõnd asja. Seega suundusime Rossi ja valisime endale asju. Võtsime 8 asja, et proovida ja siis vaadata, mida tahame ja mida mitte. Läksime koos riietuskabiini ja olime täpselt üksteise vastas ja siis ootasime kuni kumbki valmis sai ja siis näitasime üksteisele kuidas on. Meil sai palju nalja ja nii poes käia oli täitsa vahva, kuna siis sai ka keegi teine sind hinnata ja öelda, mis sobib, mis mitte ja aitas otsustada. Meil oli kohutavalt lõbus.
Peale shopingu kui mõned asjad olid ostetud. Ma ostsi ühed teksalühkarid, need nii šefid, kaks toppi ja ühed mustad, sportlikud põlvpüksid, muideks jälle S suuruses. Seega oli see väga üllatav, et need mulle jalga läksid, aga norm oli. Mulle meeldisi ja tegid mu saledamaks ka. Tahtsin tegelt sel päeval miskit soolast ka süüa, aga ei jõudnud kuidagi kuskile poodi ega midagi. Seega jama värk. Siin olles suudan vahel ka ära unustada, et peaks sööma. Käisime siis Britu pool ta panid asjad ära ja siis läksime minu poole vahetasin riided ja siis läksime Paradise'i Dylanit otsima ja siis oli plaan Jasonna poole minna. Sinna jõudes me ei näinudki Dylanit ja mõtlesime hmm, mis siis nüüd, kus ta on. Aga õnneks ta oli siiski seal Lisa ja Valerie majandasid seal julmalt. Kõik oli teistmoodi ja ja juba oli rohelistest seintest saanud punased. Drastilised muudatused üleöö. Seega saime ka mochisid võtta, kuna Roger ei vinnanud neid ära viia. Võtsin paar pakki. Tahtsin veel võtta, aga siis oli külmkapp teist pidi, et ukseni ei pääsenud enam.
Siis sammusime kenasti meie kodu poole, viisid mochid koju ja läksime Jasonna poole. Dylan arvas, et see ei tohiks kaugel olla, aga lõpuks avastasime, et see päris kaugel ja tellisime takso. Saime kenasti tema poole. Brit oli küll vässu ja tahtis magada, seega ta oli suht kahe vahel kas tulla v mitte, aga siiski tuli. Olime seal mõned tunnid. Brit läks varem ära taksoga kuna oli vässu. Takso oli 7me kohaline ja üpriski mugav. Me lahkusime peale 4 kuskil Jasonna pidi ju vara tõusma ja ega mindki pikaajalise unega õnnistatud poldud. Seega jh, jõudsime koju ja ma tõin veel Dylanile mochid ja siis läksin koju magama. Meil sai nalja kui ka sai rääkida igasugu teemadel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar