Hommik venis minu puhul väga pikaks. Urmas jättis võtmed koju, seega jäin lootma, et ta jõuab enne minu minekut tagasi. Ütles küll, et 4-5 on tagasi. Seega ma väga ei põdenud. Kell oli 4 saanud. Tahtsin poes käia, aga kuna Urmas polnud veel kodus mõtlesin, et ootan ta ära, aga hiljem väsisin ootamast ja läksin poodi. Ostsin veidi puuvilja ning muud süüa. Jõudsin tagasi ja ikka Urmast polnud mõtlesin, et olen veel kuskil 45 minutit kodus, loodan, et jõuab selle aja sees, kuna vastasel juhul jääb ukse taha. Leppisime Britiga kokku, et käime enne tööd veel Yogurtlandis. Tahtsin vaadata, kuidas Dylanil läheb ja samuti veidi Frozen Yogurtit süüa. Muidugi rääkisin Britile ka toimuvast, seega ta oli hästi informeeritud.
Muidugi läks mul kauem aega Island Colony juurde jõudmiseks, kus pidime Britiga kokku saama, kuna tee peal rääkisi Andyga ja siis tuli Urmas ka juba koju. Tahtis võtmeid, aga mul oli kiire ja ütlesin talle, et ei saa. Niigi jäin hiljaks Britiga kokkusaamisel kuskil 5minutit. Kui rääkisin Britile seda kõike, siis ta oli üpriski üllatunud. Eelkõige kartis/kardab oma töö pärast. Eks ma ka mõneti põen, aga loodame parima peale.
Jõudsime siis Yogurtlandi ja Dylan oli heas tujus isegi. Kallistasin teda nagu oma parimat kohalikku sõpra. Ostime Frozen Yogurtit kumbki ja Dylan tegi meile veel 10% allahindlust, nii nunnu temast. Peale selle rääkisin veidi taga juttu, aga kuna kliendid oli järjekorras, siis ma lasin tal edasi tööd teha ja läksime jälle mööda Kalakaua tänavat kenasti töö poole, kus nägime jällegi igasugu talente tee ääres seismas, kes joonistamas, kes tantsimas, laulmas või midagi muud tegemas. Seega õhtuti muutub Kalakaua tänav üheks show kohaks. Lõpuks jõudsime ühtede kuttideni, kes tantsisid ja tegid saltosid jne. Need tundusid sellised šefid olevat. Me mõtlesime, et kuna nende šou polnud veel peal, siis lähme tööle, aga just samal momendil nad alustasid rahva kokku ajamisega ja hakkasid tantsima. Nad olid päris andekad, korraks tundus, nagu oleks Step Up'i filmivõtetele sattunud, aga kahjuks mitte, aga siiski võimas oli. Võeti vahepeal ka publik appi, et teha vahvaid hüppeid üle poisi. Filmisin ka veidi ja videod panen eelmisesse postitusse.
Peale selle läksime kenasti tööle. Ukse peal uuris Kristi, kas Brit teab miskit ja siis rääkis tallegi loo ära. Ütles, et ta soovitas meid juba uuele ülemusele ja et peame täitma kandideerimisavaldused ja minema nö vestlusele ja siis vaatama, mis edasi saab. Loodame parimale. Peangi hakkama oma avaldust täitma. Seal on ka situatsiooniküsimused ja matemaatilised tehted lahendada. Arvan, et liiga raske see ka pole.
Tööl olime mina, Brit, Jori ja Zoe. Jori läks kümne paiku ära. Kaunistas vahvleid ja siis aitas veel palju ajsu teha ja siis läks ära, kuna ta oli hommikust saati juba tööl. Seetõttu oli see õhtu meil seni pikim koristusõhtu. Kuna meie tegelesime lisaks koristamisele ka asjade ära panemisega ja ka jäätiste silumise ja ära panemisega. Siin panime ära kõik lusikad ja siirupid ning ma veel kiletasin ära ka, kuna seda on ka vaja teha. Siis koristasime üpriski korralikult, vähemalt mulle tundus küll. Meil läks tavalise 1.5 h asemel 2.5 h seal. Aga noh meil sai nalja ja täitsa lõbus oli. Zoe läks varem ära, kuna üldjuhul olid temad asjad tehtud, aga noh mõned pisiasjad jäid ka tegemata neil ja seetõttu tegime need ise Britiga ära, kuna meil polnud raske neid asju teha. Arvan, et saime kenasti eile hakkama. Julien aitas veel meil kõik need mustad raske matid välja viia, mis oli väga suur töö juba. Ta isegi loputas nad ära. Vot on tubli abimees. Tal polnud eile miskit teha ja tuli korraks appi. Rääkisime pikalt ka hetkeolukorrast ja koristamisest ja minu mõtetest ja Julien oli päri minu ideedega ja ta ütles, et arvatavasti võetakse tagasi endine koristaja, kes öösiti koristas. Aga eks me näeme seda kõike. Ka Julien usub, et me saame ikka kenasti edasi töötada, kuna oskama neid põhiasju ja meid on kiidetud, seega ei tohiks probleeme ju iseeneset olla, aga eks seda ole näha. Pean hakkama veel avaldust ju täitma ja duši all käima.
Lõpuks kui asjad said tehtud sõime jäätist ja marssisime koju. Üldjoontes olime me vist väikest viisi juba üleväsinud, aga noh mis seal ikka. Meil Britiga õnnestub ikka üksteisele nalja pakkuda, see on täitsa vahva. Meie koristuse ajal astus korra Dylan ka läbi, aga ta läks koju ja isegi kui ta oleks tahtnud jääda ma oleks ta koju saatnud, kuna ta pole viimased päevad üldse eriti maganud, seega talle kulub üks magus uni ära ja ta peaks mõtted kuidagi eemale viima, mis on tõenäoliselt raske, aga eks ole näha, mis saab.
Koju jõudes olin veidi netis ja vaatasin ringi. Siis lampi Brit kirjutab mulle ja ma mõtlesin mis asja, mis ta ikka ei maga veel ... aga siis ta läks ka. Brit peab paari päeva jooksul 5 esseed kirjutama, et oma ülikooli ained läbida. Seega edu talle selles.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar