Kino, Ross ja Kodu :)

Panime kenasti reedel plaanid paika, et lähme kinno Catherine'i ja Jessicaga ja vaatama Spiderman'i, kuna Cathrine aka Kitty ei tahtnud Magic Mike'i vaadata, talle ei meeldinud meesstripparid. Seetõttu jäi meil siis päevakavasse Spiderman, kuna Jessica pidi järgmine nädal oma noormehega vaatama minema "Pimeduse rüütli tagasitulekut" aka Batman. Leppisime kokku, et lähme kella 3sele seansile. Seetõttu pidime kokku saama kuskil 2.15 McGully Shopping Centeri juures.

Jõudis kätte hommik ja ma olin nii laisk, mõtlesin isegi vahepeal, et jätaks minemata jne, kuna eelnev öö läks kella 5 paiku magama ja enne seda polnud mul und ja seetõttu püsisin kaua üleval. Kuid lõpuks jäin ka magama. Ärkasin mingi enne 1 veidi ja siis hakkasingi sättima. Käisin duši all ja seadsin end valmis. Saatsin veel Kittyle sõnumi, et saame 2.15 7/11 ees kokku, see on üks ööpäevaringne pood, mis asub meist maksimum 200m kaugusel. Seega olin valmis ja sättisin välja, aga enne jõudis Jessica mulle messida ja öelda, et ta ei jõua selleks ajaks vaid jõuab nats hiljem. Ma siis ok ootame.

Jõudsin 7/11 juurde ja vaatasin kumbagi poole. Lõpuks jõudis Kitty ja siis ootasime Jessicat ta jäi lootusetult hiljaks, kuna oli koolis käinud ja seal asju ajanud. Neil algab kool juba selle kuu lõpus ja seetõttu on tükk tegemist enne veel. Tal on ka viimane kooliaasta. Siis ootab teda juba ülikool. Huvitav on see, et siin õpilased lõpetavad meie mõistes 12nda juba 17 aastaselt, kui meie lõpetame heal juhul 18a mõni ka 19a. Seega jah, see on veidi teistmoodi. Ja kool algab neil niivõrd vara, ma küll ei tahaks nii vara kooli minna, ma pigem naudiks suve ikka. 

Lõpuks oli Jessica kohal ja kell oli palju. Ta jõudis meieni kuskil 2.50 ja siis läksime bussika ja ootasime bussi. Buss tuli ka alles kümne minuti pärast. Kell oli kolm. Spiderman oli alanud. Sõitsime paar peatust siis ja siis tulime maha. Jessica juhatas meid Ward 16 kinosse. Huvitav on see, et kui ma kasutan sõna Cinema=kino, siis paljud ameeriklased ei mõista mind, kuna nemad kutsuvad kino=Movies lihtsalt. See on küll veidi harjumatu minu jaoks. Ja tegelikult on veelgi neid sõnu, mis Briti inglise keelest mulle külge jäänud ja ameeriklased ei taha mõista. Jõudsime siis kinno ja uurisime kas saame veel Spiderman'ile, aga kahjuks ei saanud. Uurisime mis neil veel kohe kavas on ja valikuks osutus "Pimeduse rüütli tagasitulek."  Pidime ligi 40 minutit enne seansi algust ootama. Pilet maksis $8.75. Üpriski kallis. Inimesed istuvad kinosaalis sinna kuhu nad tahavad. Kindlat kohavalikut ei ole. Seega minu arust on see veidi halb, kuna nii paljud istuvad nii, et jätavad ühe koha teise isikuga vahet ja siis ongi terve rida inimesi ja kuskile ei mahu 2-3 inimest istuma. Üksikult ka istuda ei taha. Me õnneks saime kenasti koha.

Veidi filmist siis. Esiteks oli film liiga pikk. 2h ja 35min ja seetõttu olin ma nõus juba saalist põgenema. Teiseks oli film liiga julm, kuna žanriks oli thriller. Ütlen ausalt, see film kumas liigsest verepilastusest. Seda oli liiga palju. Ja selline halastamatu suhtumine oli julm. Kuigi vahepeal sai veidi nalja ka, aga need naljakad kohad hetkel ei meenu. Anne Hathaway mängis seal nö kassnaist ja ta sai oma osaga väga hästi hakkama. Ta pakkus mulle küll seal nalja.  Näitlejad olid head. Ma kogu aeg mõtlesin, et kes mängib seda kohutavad vaenlast ja idiooti ja kui teada sain, et Tom Hardy olin üllatunud. Kuna nägin teda viimati filmis "Nüüd läheb sõjaks", kus ta polnud pooltki nii julm ja mis tähendab, et see isik oskab erinevaid osasid mängida, mis on muidugi tohutu suur pluss. Tal oli terve filmi vältel mask ees ja seetõttu ei suutnud ma aru saada kes see on, isegi ta hääl oli moonutatud. Ning ma samuti ei mäletanud, et ta keha nii musklis oleks. Seega kõik pettis ära. Aga jah, minu arust oleks see film võinud varem lõppeda, kuna  sisaldas liiga palju kulminatsioone ja siis tundus, et lõppu ei tulegi. Kuigi see film näitas jälle Batmani ülihead külge, kus ta päästab elusid. 

Peale filmi käisime korraks, mingis poes, mis mulle ei meeldinud. Kõik jalanõud oli pilla-palla ja hinnad oli laes kinni. Ütlesin endale, et ma ei käi kleidi eest, mis on valmistatud Hiinas $100. Võin samasuguse saada kuskilt mujalt ja palju odavamalt. Seega jääb ära. Tahtsin minna Forever 21, aga siis keegi ei vinnanud Waikikile minna ja Ala Moana's ei pidanud see nii suur olema, seega suht mõttetu. Läksime siis Rossi, kuna sain teada, et Ala Moanal on Ross ka. Läksime sinna ja hakkasime kleite võtma. Jessica valis mull ja ma valisin ja siis läksime proovima ja ta hindas mind. Mõni nägi jube hea välja ja mõni jälle kohutav. Seega pidin tõsise valiku tegema. Mõni kleit oleks sobinud pigem lõpetamiseks. Aga nüüd kus tean, et Ross on ka lähemal, saan siin käia ja valida asju. Kleid eest 10-12 doltsi pole palju. Mõne kleidiga tundus mu kann kohe liiga suur, seega jäi see poeletile kahjuks. Leidsin sealt ka ühe kleidi, mis oli täpselt Eesti lipuvärvides, ainuke vahe oli selles, et see tumedam värv polnud päris must vaid pigem tumesinine, aga see paistab rohkem mustana. Lõpuks sain oma asjad ostetud ja minema tuldud.

Peale seda astusime ka Don Quijote'st läbi ja ma ostsin endale näokoorija ja veel paar asja ja siis sammusime koju. Kodus panin asjad ära ja olin nats netis ja siis läksin ja panin pesu pesema. Jah panin pesu suht öösel pesema, kuna varem ei viitsinud. Aga vähemalt oli siis rahulik ja kedagi polnud. Pesin pesu ära ja viskasin kuivatisse ja käisin Dylani ja Sammyga juttu rääkimas. Nad pidi minema sõbra nö 

soolaleivapeole, kuna ta kolis Fern St'ilt Salt Lake'i. Siis poisid hakkasid mulle ajama, et nad lähevad maismaale Salt Lake Citysse, mis asub Utah osariigis jne. Ma muidugi ei uskunud neid, kuna see oli absurdsus. Siis nad ajasid mulle, et nad lähevad maa alla, kus on Super Mario torud, läbi mille nad liiguvad maismaale jne. Nad ise naersid juba kõht kõveras ja ikka ajasid oma jama mulle. Aga kuna ma tean, et siin Hawaiil on ka ühe koha nimi Salt Lake ja isegi buss sõidab sinna, siis nende jutt oli minu jaoks ikka tohutu bullshit. Nad ikka üritasid mulle seda ajada, et ma uskuma jääks, kuid ma ütlesin neile, et ega ma nii blond ka pole, et seda jama usun. Sam ei teadnud enam kuidas oma naeru kinni hoida ja tahtis veel asju lisada, aga kuna ta naeris juba nii, et pisarad silmis, siis ta ei suutnud enam miskit öelda. Siis jõudis nende sõber Nick sinna ja nad üritasid siis teda mängu kaasa haarata, aga see ei läinud õnneks. Kuna Nick vist ei jaganud matsu või ma ei teagi. Lõpuks siis hakkasin ära minema ja nad ka. Kallistasin Dylanit ja siis ütlesin Sammyle tsau ja tüüp mingi, lähed ära või, ma mingi jh, siis ta tuli trepist alla ja kallistas mind :) Nii tore, kui sõbrad sind ikka kallistama tulevad. Kohe tuju läheb paremaks. Sammyl on järgmine reede sünnipäev ka seega palju õnne sünnipäevaks talle varsti :D

Peale tagasitulekut vaatasin nats ANTM'i ja siis kadusin magama, kuna nett kiilus masendavalt kaua. Uni tikkus ka silma, seega oli hea põhku pugeda. Ja nüüd peab juba tööle hakkama sättima ja tööd rügama minema.

Btw, film sisaldas ikka meeletuid eriefektne, mistõttu pakkus mulle rohkem huvi see, kuidas filmi filmiti kui film ise :)

Eesti lipuvärvides kleit :)