Töö ja lõbu üheskoos

Teate ausalt öeldes olen ma juba tüdinenud tööst ja kõigest siin saarel. Tahaks koju ja seda päris tõsiselt. Olen juba nii kaua aega siin veetnud, aga koduigatsus ja muu lihtsab tapab mind sisemiselt. Kuigi mis ma halan siin, nädala pärast ja voilaaa olen ju kodus. Viimased tööpäevad on veidi pingelised mu jaoks olnud ja seetõttu olen veidi ehk endasse tõmbunud olnud. 

Taysiaga

Ma juba enne mainisin, et mõni vingub selle loo pärast, mida ma laulma pidin, et see juba ära tüütanud ja ei meeldi neile jne, aga teate I dont give a shit :) Ma laulan meelega seda lugu, kuigi vahepeal laulan ka teisi lugusid, aga niimoodi vinguda loo pärast on absurdne ja lapsik. Te ei pea laulma seda lugu endale vaid teistele ja tipi eest, mis on iseenesest mõistetav ju. Samas kui mina olen viisakas teiste vastu, siis mõni oskab vaid ülbe olla ja oma ninakust näidata, aga noh mis ma öelda saan igal ühel on ju oma viis suhtlemisel, kui see on teie oma siis jätka samas vaimus, kaugele sa sellise ninakusega ei jõua. 

Palusin viisakalt ühte oma eestlasest töökaaslaselt, et kas ta oleks nõus minu tšeki panka viima ja nad ise paneks selle mu arvele ja ta vastas mulle, et mis sa oma õdesid ei palu, mina küll ei viitsi minna veel teise panka. Uskumatu, milline suhtumine. Poleks eales arvanud, et sellise vastukaja saan :D Aga mis seal ikka lihtsalt Brit arvas, et ta ei jõuaks ja siis otsustasin paluda teist. Aga peale sellist vastust oli mul lausa suu lahti, seetõttu palusin Jorit, kes oli kohe nõus ja ei teinud teist nägugi. Kohe näha, et siinsed kohalikud on palju sõbralikud ja lahkemad minu suhtes. Ja see ei ole minu süü, et ma suhtlen kohalikega ja saan nendega hästi läbi. Ma lihtsalt kord olen juba selline, et suhtlen inimestega ja saan nendega hästi läbi, kuna ma räägin nendega ja ei vaiki ega eira neid. Üks kohalik isegi ütles, et ma olen üks tore eestlane just nimelt sellepärast, et ma suhtlen tema ja teistega, avaldan arvamust ja räägin endast ja muust. Seega olen uhke selle üle. 

Isegi Dylan ja Sam on minu arust senimaani minust heal arvamusel, ega muidu siis Dylan ei peaks mind nö väga heaks sõbraks. Ja muidugi on temagi minu jaoks siin hea sõber. Sam on ka tõeliselt tore, midagi halba ei ütle sulle võib-olla imestab vahel mõne asja üle, mida talle räägin ja siis ikka ei saa aru, kuidas see võimalik on. Aga nendega on hea suhelda ja sõbralikkus ja heatahtlikkus on kohe näha. I am lucky to have these friends :)

Ostsime reedesel päeval ühe pudeli viskit Sammyle ja Dylanile. Aga kuna nad reedel olid peol ja ma pidin laupäev hommikul vara minema tööle, siis ma nendega välja ei läinud. Leppisin kokku, et saame laupäev kokku. Igatahes kirjutasin siis Dylanile sõnumi, et kas tal on siis veits aega. Et Jack ei jõua ära oodata, mil saab sinuga tutvust teha. Dylan küsis, kes see Jack on. Ma ütlesin, et varsti näed. Ta mingi ikka uuris, kes see on. Ütlesin, et ta täisnimi on Jack Daniels ja kaua sa lased meil oodata, siis ta rahunes maha ja me läksimegi Urmase ja Jack'iga välja. Jõime siis mõned viski-koka koksid ja tähistasime mõneti meie lahkumist kui ka siinset koosveedetut aega. Kindlasti on palju asju meenutada. Dylan arvas algul, et Jack on mingi mees ja ta ei tahtnud mingeid suvakaid. Igatahes tundsin, et olin veidi purjekil ja seetõttu läksime koju ja hommikune Maunawili fallsi plaan jäi vaid plaaniks. Aga vähemalt oli lõbus ja see oli ainuke kord, kus ma tõesti ka jõin siin olles, eelnevad korrad polnud joomised vaid maitsmised. Jõin vaid 3-4 kokteili. 

Mõni päev tagasi, pühapäeval käisime Shanny pool. Pidime aitama nö seinu värvida, kuna ta kolis uude kohta, siis lubasime aidata teda. Ta küsis mitmeid kordi mult, Elise kas sa tuled appi ja ma ütlesin, et ikka saab, milles probleem. Jõudis siis pühapäev kätte ja ma läksin Cold Stone'i, kus lasin Robertil teha endale jälle shake'i, seekord vanilli oma ja päris hea oli. Siis ootasin Jasonnat ja Cierrat ja siis asusime teele. Ostsin enne endale ka sushit ja sõin seda. Nämma oli. Jõudsime bussiga kohale ja siis otsisime õiget kohta, oi see võttis ikka aega, aga lõpuks jõudsime kohale. Shanny korter oli värviline ja seda sõna otseses mõttes. Iga sein oli eri värvi (sinine, kollane, punane, roheline). Korteris oli kolm tuba ja köök oli nagu kuskil karbis ja seal oli aken nagu baaris. Igatahes värvisime paar seina ära alusvärviga ja siis olid kõik juba nii väsinud, et ainult üks tuba sai tehtud. Aga olime seal mõned tunnid ja siis sain Jasonna isaga koju, kes uuris ka mult kust tulen ja millega tegelen ja kuidas Hawaii meeldib jne. 

Peale seda vaatasin kella ja mõtlesin, kurat kell nii vähe ju, et Urmast pole kodus. Ta oli veel tööl ja võtmed olid tema käes. Ei viitsinud väga Food Courti minna, et võtmed minna, kuna muidu oleks ehk pidanud teda ligi tund või 2 ootama. Vaatasin siis, et pesumasin käib ja vaatasin kaua veel aega on. Mõni minut oli aega ja siis mõtlesin, et keegi peab ikka alla tulema ja oma pesu võtma, siis tuligi üks neiu ja ma sain sisse. Tuppa saamine oli kõige kergem, need kaldaknad liiguvad nii lihtsalt, et saba käe läbi panna ja uks lahti teha. Olin igatahes toas ja hakkasin vaikselt asju pakkima. Tegin kõik sahtlid ja kapid tühjaks ja panin enamus asjad juba kohvrisse, seega olen mineku valmis. Ootasin jube kaua ka Urmast ja mõtlesin kus ta on. Lõpuks ta siis tuli mingi tund hiljem. Kell 11 või nii, tuli välja, et ta oli all Dylani ja Sammy ja Williga juttu rääkima jäänud. Läksin ka siis nendega juttu rääkima ja käisime tähti vaatamas kuna oli ju see meteooriidisadu. Nägime ikka mõnd langevat tähte, aga mitte palju. Linn pidi selleks väga halb koht olema. Olime jalgpalli staadionil ja siis sinna tulid pargivalvurid, kes ajasid meid minema. Siin on kõik pargid öösiti kinni, et kodutud sinna ei läheks. 

Esmaspäev oli mu eelviimane tööpäev või vähemalt ma lootsin seda. Robert oli eriti kahtlane sel päeval. Kohutavalt sõbralik ja lahke. Muidugi on ta kogu aeg selline sõbralikum, aga sel päeval oli ta kuidagi eriti sõbralik. Sõi seal browney'it ja siis soojendas mulle ka ühe ja jube hea oli soojana. Õhtul tegi endale shake'ii ja andis mulle ka, see oli päris hea. See oli sweer cream ja caramel vist. Siis andis oma topeltjuustuburksi mulle, kuna ta oli liiga palju süüa ostnud, aga miks just mulle. Siis ta ütles, et olen ka tore inimene jne, ütles mulle, kes toredaim ja kes talle üldse ei meeldi. Algul ütles, et olen nõudlik, kuna kui tahtsin shake'i siis tahtsin palju maasikaid ja kõike. Aga ütles, et ma olen väga tore inimene, seega np :D Täna töötame ka koos xD.

Üks asi, mis mul veel meele nõmedaks tegi oli, see kuidas mulle korrutati sada korda, et issand su nina on ikka jubedalt ära põlenud ja ma tean seda isegi. Aga tõesti ma ei viitsi seda kuulata miljon korda. Sain sellest korra aru, aga mõni pidi seda mulle korrutama ikka miljon korda ja lõpuks tegi see mu kurvaks ka, et niigi enesetunne vastik, et nina veidi valus ja kipitab jne, siis olid mul silmad üks päev punased ja nüüd on üks silm nats paistes, et jah, suht nõme olla. Loodan, et see paraneb ruttu ära.

Shanteli ja Zoega

Üks päev jäin mõtlema, et uskumatu kui kallis on tegelikult meie kohvikus jäätis. Kui poes saab 2l jäätise 3 dollariga, siis kohvikus saab väikse jäätisega 5.35ga, seega on hind ikka metsik. Muidugi ei saa sa poes niivõrd suurt valikut, aga siiki asi on põhimõttes. Paradise'is olid hinnad odavamad. 

Shanteliga

Eile leidsin ka raha maast. Summa polnud suur, kõigest dollar aga siiski. Korjasin ülesse, kuigi vahel ma ei korja raha ülesse, siis eile korjasin. Peas oli miljon mõttet, tundsin end vastikult. Tööl oli nii palav. Keha üleni märg ja rõve. Rääkisime Shannyga ja pakkusin talle välja, et ta võib meiega ühineda kui lähme korea restorani sööma. Ta arvas, et idee hea. Kuna ta siiski Dylani nõbu, siis miks mitte. Eile jäin veel 10 minti tööle hiljaks ja vabandasin Shanny ees jne, aga ta ütles, et pole midagi see on vaid 10 minti seega no worries. 

Cierra ja Jasonnaga