Täna oli siis see päev, mil pidime minema USA saatkonda nö vestlusele või intervjuule. Algul oli küll väike hirm sees, et ei tea mida nad küll küsida võivad, kuid hiljem olin täiesti rahulik. Esmalt pidime läbima niiöelda turvakontrolli, kus kohe öeldi, et mobiiltelefon tuleb kindlasti välja lülitada, läksime läbi turvaväravate ja kätte jäi meil vaid dokument muud asjad jäid nende kätte ja kui pidime lahkuma, siis saime asjad sealt ilusti kätte. Enne turvavärava läbimist, pidin tühjendama kõik oma taskud ja panema kas kotti või kandiku peale ja seal hulgas pidin ka püksirihma maha võtma. Seega see kontroll oli võrdväärne lennujaama turvakontrollile. Ütleme nii, et päris turvaliseks on USA saatkond end teinud. Kõikjal olid kaamerad, seega meid jälgiti kogu aeg, aga me ei teinud sellest välja ning vaatasime veidi televiisorit ja ootasime oma järjekorda. Saatkonda minnes pidime eelnevalt viima oma dokumendid StudentTouri ja siis sealt juba omakorda Janno või Harry toimetasid dokumendid saatkonda. Üldiselt pidime me sinna viima passi, viisalõivu maksu kinnitus, hinneteleht ja ka kinnitus viisa taotluse täitmise kohta, mille saime elektrooniliselt teha USA saatkonna veebilehel. Üldiselt kõik asjad olid mul olemas va pass, kuna ma ei võtnud seda kaasa enne Tallinnas tulekut. Kuna info viisa ja muu kohta tuli päev peale minu saabumist Tallinna. Aga see selleks, see eest võtsin ma passi sinna kaasa ja edastasin saatkonda ning sellega mingeid probleeme ei kaasnenud. Minu ja Urmase ettekujutus sellest intervjuust oli sootuks teine. Arvasime, et peame ühe kaupa käima teises ruumis, kus suure laua taga istub saadik ja kes küsib küsimusi, mis võivad olla palju spetsiifilisemad. Arvasime, et uuritakse pere tausta kui ka muid tegevusi, et saada parem ülevaade isikust, kuid see kõik oli palju lihtsam. Esmalt käisime allkirju andmas, kuhu lisasime ka kuupäeva ja koha ning siis toimus nö vestlus, kus esmalt andsime sõrmejäljed ja sealne neiu uuris mõnda asja. Kusjuures see neiu oli väga sõbralik ja siiras. Urmas ütles kohe selle peale, et kui kõik USA inimesed on sellised, siis läheme õigesse kohta.
Tema esitatud küsimused:
How are you?
Have you been to USA before?
Whad do you study?
Does your relatives live in USA?
How are your studies?
Ning lõpuks kui asjad said aetud, tagastas ta mulle mu hinnetelehe ja soovis head reisi. Saatkonnas lahkusin hea tujuga ning tean, et olen nüüd veel ühe sammu võrra lähemal. Nüüd on jäänud vaid oodata veel viisat ja soetada Tallinn-Stockholm ja Los Angeles-Honolulu lennupiletid ja reis võib alata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar