Tere

Väike tutvustus ka minu kohta. Olen Elise, 20-aastane EBS-i Võõrkeelte ja ärikorralduse tudeng. Valdan vene, inglise, saksa, hispaania keelt. Minu hobideks on tantsimine, muusika, filmid, jalutamine, fotograafia kui ka sport.

Mõtlesin ka lõpuks blogimisega tegelema hakata. Mõte tuli tänu Havai reisile, mis seisab mul ees selle aasta mais. Lähen suveks Havaile tööle kui ka reisima. See suvi tõotab tulema jube põnev ja seiklusi täis. Loodan, et mul ikka jätkub võhma terveks suveks nii töötada kui ka seigelda mööda Havai saari ringi, mis on juba ainuüksi mõeldes kohutavalt haarav. Olen ammu mõelnud, et võiks kuskile kaugele reisida, aga alati on miski kinni hoidnud. Suureks takistuseks on olnud pere, kuna ma pole tahtnud siit lahkuda nii kauaks ära, kuid nüüd ma saan aru, et ma olen noor ja ma pean kasutama igat võimalust, mis mulle pakutakse. Nagu öeldakse, et ainult üks kord ollakse noor ja kui ma praegu ei võta seda reisi või ehk hoopis seiklust ette, siis ei tee ma seda tõenäoliselt kunagi. Ning just see väide pani mind tõeliselt mõtlema selle peale ja millegi pärast ei võtnud otsuse tegemine sugugi kaua aega. Oli vaid vaja mõelda natuke ja oligi otsus tehtud. Ma lähen Havaile see suvi! Mõistan, et perest on raske eemal olla ning samas saab väga raske olema oma kallimast eemal olles. Kuid ma tean, et kui me suudame selle takistuse ületada, siis me suudame kõigest üle olla. Kuna ettevõtmine on suur, siis üksi väga ei tahaks sellist suurt reisi ette võtta. Alati on parem minna tuttava või sõbraga kui täiesti üksi. Selle tõttu suutsin ka oma sõbra Urmase ära rääkida, kes oli momentaalselt nõus. Tema on veidi vabam inimene ning läheks kas või maailma lõppu, seega oli tema nõusse saamine imelihtne. Seega ma loen juba kuid, nädalaid, päevi, tunde, minuteid kui ka sekundeid. See kõik tundub nagu üks suur uni või lausa unistus. Aga siit ma tulen Havai.!