Täna tuli mul tahtmine uus sissekanne siia luua. Käisin täna ERASMUS-tega Jägala juga imetlemas ning seal oli üpriski külm. Mu mõtted vajusid kohe soojale Havaile, kus päike paistab, ilm on kuum ja ookeanivesi on soe. Aga Jägala joal oli kõik vastupidi-ilm külm, päikest polnud ja noh vesi oli sootuks jääs. Aga see pole veel kõik. Olles Kaberneemes valdasid mind suured külmavärinad, kuna sealne meretuul oli kohutavalt tugev ning õues ei suutnud keegi kaua olla. Põsed õhetasid ning käed külmetasid. Kohati oli see ju siiski mõnus. Olime mere ääres ja kõik oli ümberringi valge, milline imedemaa.
Kuid kui nüüd Havai teemale siiski püsima jääda, siis aeg lendab ning varsti ma ei märkagi kui on märts, kus meil peaks olema koolitus ning siis on vaja juba lennupiletid osta ja väikest viisi asju kokku pakkida. Appi! See kõik ongi reaalne, kuigi veel reaalsemaks muutub see siis, kui ma olen juba lennukis ja lendan Havai suunas. Muidugi on seal umbes 2-3 ümberistumist, aga sellegipoolest on suund sisse võetud.
Vahepeal on mul tunne, et see on nagu unenägu, mis reaalselt ei kajastu minu elus iialgi, aga siin ma olen. Mõned aastad tagasi oli mul küll huvi välismaa vastu, kas siis töö või õppimine, aga ealeski ei olnud mul plaanis minna Havaile või siis oli? Ma olen lausa segaduses , kuna mõni aasta tagasi tahtsin minna vahetusõpilaseks ükskõik mis riiki, kuna mul oli ka tuttavaid, kes olid selle tee ette võtnud ja see tundus nii põnev, aga mul oli põhimõte, et vahetusaasta pärast peaksin ju ma aasta hiljem lõpetama keskkooli, mis muidugi ei olnud minu soov. Kuid nüüd, kus ma olen tudeng, näen et võimalused jooksevad mulle lausa sülle. Ja nüüd olen ma ka vanem ning tean oma võimalusi ja tean, et olen palju iseseisvam. Minu vanuses ongi hea ette võtta igasugu seiklusi, kuna olen palju vabam ning mind ei hoia miskit nii kinni, et see oleks üle minu võimete kuskile minna.
See oli siis väike ülevaade minu mõtetest. Lisan siia ka loo, mis räägib valikutest. Mõnus kuulamiseks. Head lugemist ja kuulamist :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar