Aeg lendab

Varsti on pea aasta möödas minu reisist Hawaiile, uskumatu kuidas aeg ikka lendab, aga nüüd on mul veel jäänud veidi aega, et ära oodata oma TAXBACK USA-st. Kuigi nende süsteem ja muu on ajuvaba minu arust. Nii keeruline ja aeganõudev, et vahel tundub, et ei saagi mitte midagi tagasi, vaid tõmmatakse nahk üle kõrvade, aga kes seda teab kõik on ju võimalik, aga noh hiljemalt juunis pidin selle tagasi saama, eks siis ole näha. USA bürokraatia on niivõrd aeglane ja segane.

Video

Urmas tegi siin vahepeal ühe ilusa video, mille laen siis siia ka ülesse. Väike tagasivaade siis Hawaiile :D

Nautige, päris armas video :)

Mõnusad lood :)

Viimasel ajal olen seda laulu juba koletihti kuulanud, et vist mõnegi ära tüüdanud sellega, aga selles loos on midagi maagilist või armast, mis lausa kutsub kuulama :)

See lugu tekitab mulle mõnusa tantsutuju. Võiksin praegu vabalt tantsida selle loo rütmis. 

10 asja/tegevust, mida esmakordselt sooritasin või proovisin :)

Sellel suvel sai mitmeid asju tehtud või peaksin nüüd ütlema eelmisel suvel ja ka asju, mida ma ealeski polnud teinud. Kindlasti kavatsen mõnd asja jätkata, et oleks motivatsioon uuesti neid asju teha. Kahjuks mõnda asja pole lihtsalt võimalik Eesti tingimustes teha, mis on muidugi kurb, aga mis seal ikka.  Aga minnes siis tagasi asjade juurde, mida sai Hawaiil tehtud ja mis ka siis tegemata jäi.

Tehtud

1. Mägimatk     

See suvi sai mitme mäe tipp vallutatud ka Stairway to Heavenil , mis tegelikult on suletud ja sinna ei tohi minna, seega käisime seal illegaalselt. Aga ka Diamond Head, Tantalus, Koko Head, Manoa falls, Hawaii Loa Ridge ja tundub, et rohkem ma nagu ei jõudnudki läbi käia, aeg sai enne otsa.

2. Surfamine        

Esimest korda elus panin oma jala surfilauale ja seda kandsin ka esimest korda randa, kusjuures laud oli üpriski raske, seega polnud seda midagi nii kerge tassida, aga vähemalt oli vahva laua peal lesida, kuna enamus ajast ma pigem vedelesin laual kui püsti püsisin, sest püsti seista ei olnud sugugi kerge ja kippusin ikka kukkuma, mistõttu oli mul suu juba soolast ookeanivett täis ning ka silmad kipitasid veidi. 

3. Jäätisesse lisandite miksimine. 

Eestis olles ma üldjuhul jäätisele lisandeid ei lisa kui ainult veidike šokolaadipuru, kuid Hawaiil olles õppisin jäätise miksimise ja samas jäi mulle meelde ka mõned jäätise tegemise retsept, et mida tuleb sinna lisada. 

Nt: Mint Mint Chocolate Chips

Koosneb siis: šokolaadinööpidest, mündijäätisest ja šokolaadi siirupist kui ka browney'st. 

Polnud just minu lemmik, aga mõnele väga maitses. 

Mulle meeldis nt: Strawberry Banana Rendezvous, mis koosneb siis maasika jäätisest, banaanist, maasikatest, koogipurust, valgetest šokolaadinööpidest. Jammiii, see oli ikka nii hea. Igatahes selleks, et seda kodus teha on mul vaja külma kivi (Cold Stone, mis läheb jääse ja hoiab jäätist sulamise eest), labidaid, millega segada jäätist ja koostisosad on ka saadaval Eestis. 

4. Tegin esimest korda tutvust Mochiga ja ka selle jäätisega. 

Esmalt ütlen siis, mis see mochi on: Mochi on kleepuv riisikook. Mis on tõesti väga maitsev. Tööl olles ma lihtsalt kogu aeg ostsin neid Mochi jäätiseid, kuna tavaline mochi ei maitsenud mulle nii väga kui Mochi jäätis, mida oli saada mitme erineva maitsega nagu pistaatsia pähkel, vanill, šokolaad, maasikas, erinevad muud pähklid, kohv jne. Igatahes jube maitsev asi, kahju, et Eestis neid ei müüda. Hawaiil kõik söövad neid, ma olen ka nüüd paadunud fänn. Tegemist on muidu Jaapani maiusega. 

5. Ookeani vees ujumine. 

Ma polnud peale Läänemere ja Musta mere kuskil mujal veel ujunud, seega ühessegi ookeanisse ma polnud veel jõudnud, kuid see suvi see läbitud. Vesi oli väga ilus meresinine, kuid üpriski soolane. Aga peale ujumist oli keha vastikult soolane ja juuksed veel nõmedamad, seega pidi suht alati peale ujumist kenasti duši alla minema. Aga mõnna oli sellegipoolest.

6. Hawaii avastamine rendiautoga

Ma polnud varem ühegi rendiautoga sõitnud ega seda ka ise rentinud, seda ei teinud ma ka see kord, kuna olin 20 ja nad rendivad autosid alates 21.aastaselt. Seega jäi mul paar kuud puudu, aga ega see mind ju ei häirinud, meil oli kambas teisi tublisi juhte, kes olid suured aktivistid ja vedasid meid nagu Hawaiid avastama. Sai käidud nii South kui North Shore'il.

7. Hüppasin alla umbes 10 meetrikõrguselt kaljult.

Oi sinna ronides oli ikka hirm suur, et kuidas ma sealt alla hüppan, kuna eelnevalt polnud ma nii kõrgelt alla hüpanud ja seetõttu tekkis vist väike foobia haiget saada, kuna põhi tundus olevat liiga lähedal, samas oli seal Waimea Rocki juures palju pisikesi lapsi, kes hüppasid sealt alla nii, et silm ka ei pilkunud ma ikka üritasin vist mingi 4 korda enne kui hüppasin ja siis kui hüppasin, siis ei saanud Otto minust seda õiget pilti, seega pidin veel korra hüppama, et pilt ka saada tõestuseks. Tehtud ja tegelt nüüd tagasi mõeldes võiks vist veel mõned korrad sealt hüpata. Hea kogemus oli.

8. Macademia pähklid

Ma küll nüüd täpselt ei oska öelda, kas ma nüüd proovisin neid esimest korda, aga nad hakkasid mulle nii meeldima, eriti ajasid mind naerma Jaapanlastest kliendid, kes kogu aeg soovisid oma macademia nut'i jäätist, muidugi hääldus oli neil ju 5+ :D:D Aga mulle tundub, et senimaani pole ma nagu siin kandis näinud väga neid pähkleid, küllap neid on, aga vähe. Igatsen neid pähkleid juba, need olid nii nämmad. 

9. Suured Kilpkonnad

Esmakordselt puutusin ühte suurt kilpkonna, kes tegelikult ikka pelgas inimese puudutust. Kuid siiski olid need kilpkonnad hästi lahedad, kindlasti tahaks veel neid kuskil kohata ja võib olla ka nendega ujuma minna nagu paljud seda teevad.  

Ja veega oli mul ka suurem kokkupuude snorgeldamise näol, mida ma ka polnud varem teinud. See oli ka üks suur kogemus. Kuigi ma veidi pelgasin vee all olemist, kuna seal oli palju nurgelisi kive ja igasugu erinevaid kalu, see pani mind pelgama nats, aga kogemus oli šeff nägin nii palju ja oleks pidanud rohkem vee all olema, et oleks näinud rohkem. Seega on mul võimalus mõnes muus riigis ka olemas. 

10. Pearl Harbor

Pean häbiga tunnistama, et enne ei teadnud ma suurt midagi sellest kohast ega ka selle ajaloost, kuid käies seal kohas sain kõvasti targemaks ning kavatsen kindlasti mingi aeg ka selle filmi ära vaadata. Kuid seda piirkonda külastada oli ikka suur au. Huvitav oli see, et paljud kohalikud pole samuti seal kunagi käinud, ometiks on külastus tasuta ja ka Arizona memorialile saab tasuta minna uudistama ja kuulama, seega ei mõista ma, miks nad ei kasuta võimalust. 

Need olid just need 10 asja, mis olid sellised erilised minu jaoks. Muidugi oli ka muid asju, mis kindlasti olid minu jaoks esmakordseks kogemusega, aga kõigest ei jõua ju siin jahvatada.

Taxes, Taxes, Taxes

Ja nüüd ongi kätte jõudnud see vahva maksudeperiood, kus on võimalik neid tagasi saada, ehk siis meie keeli maksutagastus. Tegelikult alustasin selle asjaga juba detsembris kui mitte novembri lõpus, aga siis ei olnud mul kuidagi aega sellega tegeleda ja polnud ka mahti ausalt öeldes. Aga nüüd aasta alguses võtsin end lõpuks kokku ja tegin asja ära, kuigi nüüd just meenus, et ühe lehe pean neile veel saatma. Algul tundusid need lehed niivõrd keerulised, kuid lõpuks tuli välja, et enamus lehtedele pean vaid allkirja panema ja siisnad kõik koos skännima, päris huvitav eksjuu ja ma murdsin ligi kuu aega pead, et mis ma sinna kirjutan. Muidugi olin mul ka nö konsultant, kelle nimi on Ivanna, kes ikka vahetevahel helistas mulle ja uuris ja küsis ja rääkis. 

Meie vestlus nägi umbes selline välja:

Ivanna: "Hi Elise! This Ivanna calling from Taxback. How are you today?"

Mina: Hello, I am fine.

Ivanna: "I was wondering when you will send the documents, that we could do your tax refund earlier?"

Mina: " I will try to fill them during this week and send them to you."

Ivanna: "Alright, Elise. Have a nice day and we are waiting for your papers. "

Mina: "OK"

Ivanna: "Good Bye!"

Ja noh, mina olin tavaliselt selline uimane ja lubasin kogu aeg, et saadan saadan, aga lõpuks venitasin ikka mõnuga, aga nüüd on asjad enam vähem korras. Pidin saatma ka SSN kaardi koopia, aga ma ei leidnud seda eile ülesse, seega ei saatnud. Saatsin hoopis USA J-1 viisa koopia. Nii, et jah nii need asjad on. Eks ole näha, palju ma tagasi saan ja mille eest. 

Neil oli kirjas, et nad võivad kompenseerida ka mingi osa reisikuludelt (lennupiletid, programmitasu jne) kui ka USA-s olles tehtud kulutes Eestis (telefoniarved, üür jne). Ma panin küll need andmed kirja, aga eks siis ole näha, kas nad ikka kompenseerivad seda. Keegi mulle täpset vastust anda ei osanud. Kuigi see poleks üldsegi paha ju, aga eks aeg näitab. Kuna mul polnud veel viimast palgatšekki, kuna mu tuttav USA-s pani raha mu arvele, siis selle peavad nad ise küsima minu tööandjalt. Kuigi ta ütles, et eelviimane palgatšekk võib ka toimida eks siis ole näha. Saatsin igatahes eelvimase, eile niisama sahtlites tuhnides avastasin selle. 

Happy New Year :)

Igatsen Hawaii'd

Nüüd mulle meenub, miks mind vahel Eesti ilmad häirivad. Nimelt oktoobris sadas palju vihma, ilm oli rõske ja päikest polnud ollagi. Kuid võrreldes eelnevate aastatega, siis see sügis tundus olevat palju kuivem, aga samas siiski jahe.

Nüüd on juba mitmed kuud möödunud ja kätte on tulnud juba talv ja nimelt ka uus aasta, mis sai siis suure pauguga vastu võetud. Talve koha pealt algus oli mõnus ja rõõmustas mind väga, ronisin isegi põlvpükste ja UGG'idega lumme, kuna olin lume üle nii rõõmus. Nii ilus oli vaadata, kuidas puud olid kenasti härmas ja maa oli valge. Lumised talved mulle meeldivad, aga mitte selline sulailm nagu hetkel meil valitseb. Vahel autoga sõites tundub, et jääd kuskile kinni. Ja seda küll nüüd väga ei tahaks.  Talv talveks, loodan veel see talv käia uisutamas ja tuubitamas oma kallimaga :) 

Olen mõne oma sõbraga Hawaii'lt ikka vahelduvad eduga suhelnud. Nad mainisid mulle, et ka nende ilmad on läinud jahedamaks ja tuulisemaks, mis tähendabki siis nende talve. Inimesed rannas eriti ei käi, tegelevad oma igapäeva tegevustega ja naudivad elu. Sellegipoolest saavad nemad kenasti kleitides ja seelikutes ringi karata samas kui meie peame siin joped ja kasukad kapist välja otsima ning kindad-mütsid kätte-pähe ajama. Aga eks kummalgi ole oma võlud. Tunnen, et minu pruunistunud nahk on jälle heledamaks muutuma, millest on mul muidugi kahju. Tunnen puudust neist tänavaist, mida mööda jalutasin üksi kui ka sõpradega. Senimaani on mul meeles need öised mäkis käigud peale hilist tööpäeva sai Brtituga ikka korraks sealt läbi käidud ja paar burksi võetud. Ja nüüd olles Eestis mind kohe üldse ei tõmba kiirtoidurestorani burksid. Kõnnin neist kohtadest kaarega mööda ja söön midagi tervislikumat pigem. Samas igatsen ka seda jäätist, mida nii Cold Stone'is kui ka Paradise Flavors's tegime ja sõime. Need olid nii nämmad.  Nüüd vaatasin isegi üht videot ja tahaks kohe võtta jäätist ja seda segada mingite heade lisanditega. Tunnen ka puudust kohvijäätisest ja muudest troopilistest maitsetest. 

Küll oli hea aeg ikka Hawaiil, ikka pingsalt siin mõtlen kui peaksin Austraaliasse minema, siis kindlasti käin ka Hawaiilt läbi. Üks asi, mis mulle Hawaii juures meeldis, et seal käisin ma vabalt jala ringi, kuna see oli ju asustatud piirkond, kus elasin ja seetõttu sai ringi vaadata mõnusalt ning tundus ka tee lühem. Igatahes vahva kogemus oli ja soovin korra oma elus seal veel käia ja siis juba Kaarliga :) Pean ju oma sõbra tulevast last vaatama minema :P Nii vahva. 

Loodan, et ma ikka jõuan ka oma plaanidega nii kaugele nagu ma soovin ja õnneks on mul selleks kõigeks üks ülisuuresti toetav pere ja sõbrad, kes on minu jaoks imelised.  Musid-kallid neile :) 

Nüüdseks on juba pea 5 kuud ajast, mil lahkusin Hawaiilt. Oleme viimasel ajal Kittyga arutanud kokku saamist. Ehk õnnestub tal ikka kevadel meile Eestisse külla tulla, mis oleks ju maru vahva. Oleks ju tore mõnd oma Hawaii sõpra näha. Kitty aka Catherine läks peale keskkooli õppima Šotimaale, kuna esiteks seal oli odavam kui USA-s ja teiseks tundus see tema jaoks üks vahva kogemus olevat. Nõustun temaga. Elus tuleb maailma näha ja igasugu kogemusi saada ning võimalusi kasutada.